X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Seireuuring: vaktsineeritud viirusekandjad on valdavalt haigustunnusteta

{{1629194700000 | amCalendar}}
Foto: Erakogu

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordne etapp kinnitab, et vaktsineerimine kaitseb haigestumise eest, kuid kaitsesüsti saanud inimene võib olla siiski viirusekandja. Valimi nihke tõttu võimaldab nüüdne uuringuetapp teha usaldusväärseid järeldusi üksnes vaktsineeritud, mitte kogu täisealise elanikkonna kohta.

Seireuuringu juhuvalimi nihe on uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul tingitud tõsiasjast, et uuringukutsele vastasid enamasti vaktsineeritud inimesed.

"Meil on ametliku vaktsineerimisstatistikaga võrreldes valimis liiga vähe vaktsineerimata inimesi, samuti on alaesindatud need, kes on haiguse läbi põdenud. Sellise nihke tõttu ei saa me anda usaldusväärseid andmeid viiruse levimuse ja ka antikehade kohta täiskasvanute üldpopulatsioonis," tõdes Kalda.

Kalda sõnul on kitsaskoha ületamiseks kavas uuringumetoodikas muudatusi teha, kuid sellest osavõtt jääb ka edaspidi vabatahtlikuks, nii et mida ja kuidas täpsemalt edaspidi uurida saab, on selgumisel.

Välistatud pole ka hoopis uue suuna valik, ent näiteks karjaimmuunsust praeguse delta tüve leviku tingimustes uurida pole põhjust, kinnitas dr Kalda.

"Karjaimmuunsuse saavutamine on küsitav, sest iseäranis delta tüvi on näidanud, et sellega võivad nakatuda ka vaktsineeritud," ütles Kalda.

Siiski rõhutas ta, et viimane uuring tõestab: vaktsiin kaitseb nakatumise eest oluliselt, samuti kulgeb vaktsineeritutel nakatumine valdavalt haigussümptomiteta.

Vaktsineeritud viirusekandja on valdavalt haigustunnusteta

Seekordse uuringuetapi käigus testiti 2513 inimest, kellest 11 andsid positiivse koroonaproovi. Neist kaheksa olid viirusekandjad ning kolm haiguse läbi põdenud. Viirusekandjatest omakorda kuus olid vaktsineeritud ja kaks vaktsineerimata. Positiivse proovi andnud inimesed olid valdavalt ilma haigustunnusteta, vaid kahel neist olid väga kerged sümptomid.

Tulemused näitavad, et Eestis võib olla praegu viirusekandja iga 200. vaktsineeritud täisealine (0,5 protsenti). Viiruse levikule kogu täisealises elanikkonnas ei saa seekordse seireetapi põhjal täpset hinnangut anda, kuid arvestades tõsiasja, et vaktsineerimata inimesed nakatuvad kergemini, võib Kalda sõnul olla see näitaja nende seas suurem.

"Eesti igapäevaseid uusi nakatumisjuhtumeid arvestades on meie uuringus selgunud viirusekandjatest vaktsineeritud inimeste hulk üsna tagasihoidlik. Samuti on nende haigusnähud kas olematud või väga kerged. See kinnitab, et vaktsineerimine on suur leevendus meditsiinisüsteemile," selgitas Kalda.

Seda, et deltatüvega seotud haigusjuhtudest hoiavad vaktsiinid ära 80–90 protsenti, nakatumisjuhtudest pisut vähem, on näidanud ka rahvusvahelised uuringud.

Seireuuringust selgus, et vaktsineeritud võivad viirust kanda haigustunnusteta, enese teadmata, ja olla seega potentsiaalselt nakkusohtlikud teistele, ennekõike kaitsesüstita inimestele, kelle nakatumistõenäosus on vaktsineeritutega võrreldes vähemalt viis korda suurem.

"Arvestades, et Eestis on pea pool täiskasvanud elanikkonnast jätkuvalt vaktsineerimata ja väikseid lapsi veel ei vaktsineerita, tuleks nende kaitsmiseks jätkata viiruse levikut tõkestavate meetmete rakendamist. Seepärast peaks ka vaktsineeritud kandma rahvarohketes siseruumides maski ja hoidma võimaluse korral distantsi," selgitas uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Ruth Kalda sõnul on teistest uuringutest andmeid, et vaktsineeritud inimestel väheneb deltatüve põhjustatud viiruse kogus organismis kiiremini kui vaktsineerimata inimestel. Seega on nad nakkusohtlikud lühemat aega kui vaktsineerimata inimesed.

Seireuuringu antikehade analüüs näitas, et kahe doosiga vaktsineeritutest on antikehad tekkinud pea kõigil (99 protsenti), sõltumata vanuserühmast. Ühe doosiga vaktsineeritutest on vajalikud antikehad olemas 81 protsendil.

Teadlased uurisid sedagi, kas leidub seos antikehade puudumise, vaktsineerimise aja ning inimese vanuse, soo ja teiste taustatunnuste vahel. Kuna ühtegi sellist seost ei tuvastatud, ei saa Kalda sõnul nimetada ühtki rahvastikurühma, kellele oleks praegu kolmas vaktsiinidoos vajalik.

Koroonatõendi kasutamise valmidus erineb vanuseti

Seire käitumisuuringu osas küsiti muu hulgas inimeste arvamust koroonatõendi kasutamise vajaduse kohta reisimisel, meelelahutusürituste külastamisel ja töökohal. Koroonatõendi kasutamisega reisimise eeldusena oli üldiselt nõus 75 protsenti vastanutest ja earühmade vahel väga suuri erinevusi polnud. Meelelahutusüritusele minnes on nõus tõendit näitama keskmiselt 69 protsenti vastanutest, kuid pooldajate hulk on suurem vanemate inimeste seas.

Töölkäimiseks on nõus koroonatõendit kasutama veidi enam kui pool vastanutest. Kuni 39-aastaste hulgas on nii selle poolt kui ka vastu võrdselt ligi 40 protsenti vastanutest. 40–64-aastastest vastanutest oleks sellega nõus veidi üle poole ning alates 65-aastastest ligi 68 protsenti.

"Kui reisimiseks on koroonatõendit olnud vaja juba mõnda aega, siis kultuuriüritustel ja töökohtadel on see võrdlemisi uus nähtus. Terviseameti nakatumisstatistikast näeme, et tegelikult on paljud kolded saanud alguse just töökohalt ja üritustelt. Seega on igasugused ennetusmeetmed neis kohtades asjakohased. Võimalik, et harjumine võtab lihtsalt veel aega," selgitas Kalda.

Laste vaktsineerimist pooldas kaks kolmandikku uuringus osalenutest.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: