Osa haridustöötajaid taunib erisusi vaktsineeritutele
Haridus- ja teadusministeerium tahab, et vaktsineerimata haridustöötajaid testitaks koroonaviiruse vastu iga nädal. Osad haridustöötajad väljendavad aga pahameelt, et nii üritab ministeerium neid survestada vaktsineerima.
Ligi 180 liikmega Haridusvaldkonna Esinduskoda on loodud selleks, et seista tööõiguslikes küsimustes haridustöötajate huvide eest, väitis selle juhatuse liige Kätlin Telvik. Telvik rõhutas, et tegemist ei ole siiski vaktsiinivastaste ühinguga.
"Soovime olla partneriks, vaenlane on meil kõigil ühine. Soovime, et ühiskonnas avaneks laiem diskusioon sellel teemal. Kuidas üheskoos viiruse levikut peatada ja tagada kõigi ohutus selliselt, et sealjuures ei unustataks ega riivataks inimeste põhiõigusi. Näiteks vaktsineerimata õpetajate testimise eesmärk ei saa teaduspõhiselt olla nakkusohutuse tagamine, kuna nakkust levitavad täpselt samamoodi vaktsineeritud inimesed. Murekoht on meil see, et selle meetme eesmärgiks võib olla õpetajate kaudne kohustamine vaktsineerima," sõnas ta.
Vaktsineerimata inimese nakatumisrisk viis-kuus korda kõrgem
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Jürgen Rakaselg lükkas ümber Telviku väite, nagu nakatuks vaktsineerimata ja vaktsineeritud ühepalju. Terviseameti andmetele viidates märkis ta, et kooli toob viiruse tihti just vaktsineerimata töötaja. Rakaselg lisas, et iganädalane testimine on mõeldud alternatiivina neile, kes vaktsineerida ei saa või ei taha.
"Tunduks nagu ebaproportsionaalne, kui testida absoluutselt kõiki inimesi korrapärase sõeltestimisena. See kulu ja efektiivsus ei ole kindlasti põhjendatud. Tuleb teha valikuid, kus risk on kõige suurem. Selles ei ole mitte vähimatki kahtlust, et vaktsineerimata inimeste puhul on see risk viis kuni kuus korda kõrgem," ütles ta.
Seda, et vaktsineeritutel on viis korda madalam risk nakatuda, kinnitas teisipäeval ERR-ile ka teadusnõukoja juht, viroloog Irja Lutsar.
Kätlin Telvik muretses veel, et ühel hetkel võib mõni õpetaja kaotada oma töö, sest ta ei ole nõus vaktsineerima.
"Kuigi meil ei ole n-ö kohustuslik vaktsineerimine, siis meie poole on pöördunud juba väga mitmed meie liikmed, kes ütlevad, et tööandja nõuab vaktsineerimist. See mure on juba päris paljudel õpetajatel õhus, et mis meist saab, kui me ei tee seda ja tööandja nõuab. Kas meid lastaksegi lahti," küsis ta.
Lausvaktsineerimise kohustust õpetajatele ei tule
Jürgen Rakaselg lükkas sellegi hirmu ümber, sest haridustöötajatele lausvaktsineerimise kohustust ei tule. Küll võib leiduda üksikuid töökohti, kus tööandja otsustab, et ohutu töökeskkond on võimalik tagada ainult töötaja vaktsineerimisega. See aga eeldab, et tööandja on veendunud, et tööd ei saa kuidagi ümber korraldada.
"Meil olid kevadel mõningaid juhtumeid, kus olid väga resoluutsed näiteks maski kandmisest ja muudest ohutusmeetmetest loobujad. Nende puhul tõepoolest hoiatusi töösuhte ülesütlemise kohta tehti. Inimesed seadsid nii ennast kui ka teisi inimesi ohtu. Selliseid asju on tõepoolest olnud."
Rakaselg lisas, et vaktsiinist keeldumise tõttu kedagi vallandatud ei ole.
"Ma ei usu, et nii teravat olukorda oleks kuskil tekkinud. Meie kõrvu ei ole ühtegi sellist olukorda ulatunud."
Kätlin Telvik on aga nördinud, et ministrile 4. augustil saadetud kirjale ei ole siiani vastatud. Rakaselg põhjendas, et kooli alguseks ettevalmistamisega on tööd tavapäratult palju. Vastus tuleb kindlasti kirja saabumisest 30 tööpäeva jooksul.
Toimetaja: Urmet Kook