"Meie teadmised probleemi alguses oli võrratult väiksemad või polnudki neid. Aga me oleme täna olukorras, kus meil on terve rida vaktsiine, mis on selgelt näidanud, et need toimivad ja see annab teatud kindlustunde. See ei ole küll absoluutne garantii, aga siiski," rääkis neurokirurgia professor Asser teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

Asser kommenteeris saates oma Postimehes ilmunud artiklit, milles ta leidis, et aja jooksul ja vaktsiini mõju laienedes taandub COVID-19 harilikuks hooajaliseks viirushaiguseks ning seetõttu tuleks valitsusel kiire vaktsineerimise kõrval nüüd tähelepanu pöörata mitte igapäevaelu lukus hoidmisele, vaid tervishoiusüsteemi pikaajalise toimekindluse tagamisele. "Põhjendamatute piirangutega rapsimise aeg on möödas," rõhutas rektor Postimehes.

Asser leidis ka, et testimisele pandud ressurss pole sellise efektiivsusega, nagu seda arvatakse olevat. "Viimase aja üks teemasid on testimise vajadus ja selle võimalused. Sellel on oma koht, aga ressurss, mis me sellele paneme, ei taga meile sellisel määral ohutust ja kindlust, et oleksime haigusvabad. Ühekordne testimine ei välista, et haigus järgmisel päeval ei ilmne. Samuti on selge, et ka vaktsineeritute hulgas võib olla infitseeritus," rääkis ta.

Rääkides sellest, kuidas ülikool tagab ohutuse koroonaviiruse suhtes, tõi Asser esile kõrge vaktsineerituse taseme personali hulgas, kuid rõhutas samas, et eelkõige tuleb lähtuda mõistlikkusest. "Ülikoolis lähtuksime seesmisest kultuurist – vaktsineeritud olek ja käitumine ülikoolis võiks rajaneda vastastikusele aususele ja respektile. Tunnustame neid, kes juba on vaktsineeritud. See annab ka kindluse, et inimesed käituvad ratsionaalselt," rääkis ta.

"Olen jõudnud arusaamisele, et meil ei ole võimalik kõiki üksikuid käitumismalle ka ülikooli sees ära kirjeldada ja peame lähtuma üldisest rahulikumast lähenemisest," märkis rektor.

Asser rääkis ka sellest, et kuna koroonapandeemia tõi esile Eesti tervishoiusektori ressursside piiratuse ning eriti õdede nappuse, siis püüab ülikool suurendada kohe õendusüliõpilaste arvu, kuid ka arstide ettevalmistamist.