Afganistani kodanik Nazar oli üks neist, kes lahkus riigist enne, kui pealinn Kabul Talibani kätte langes. Nüüd elab ta perekonnaga California osariigis.

"Ma töötasin USA valitsusega viis aastat. Mul olid dokumendid Kabulist lahkumiseks, kuid on väga palju inimesi, kellel ei ole midagi, sest kõik juhtus äkki ja nad ei olnud selleks valmistunud," rääkis Afganistani põgenik Nazar.

Umbes kahe nädalaga on Afganistanist suudetud evakueerida üle 70 000 inimese, kuid veel kümned tuhanded ootavad oma järge. USA valitsus üritab nad välja tuua selle kuu lõpuks, kui jõuab kätte vägede lahkumise tähtaeg. Lisaks on tekkinud uus oht - Islamiriigi Afganistani haru ISIS-K.

"Iga missioonipäev on järjekordne päev, kui ISIS-K soovib võtta sihikule lennujaama ja rünnata nii USA ja liitlaste vägesid kui ka süütuid tsiviilisikuid," kommenteeris USA president Joe Biden.

Samas palus Biden kaitse- ja välisministeeriumil välja töötada varuplaani juhuks, kui evakueerimistähtaeg siiski ületatakse. Taliban on juba andnud märku, et nemad võtaksid seda punase joone ületamisena. Esindajatekoja vabariiklasest juhi Kevin McCarthy sõnul ei tohiks Taliban aga mitte mingil juhul ameeriklastele ajakava dikteerida.

"Me tahame Bidenile selgesti öelda, et ärgu valigu kuupäeva, vaid lahendagu probleem. Ta peaks kindlustama, et iga ameeriklane pääseks välja, ja siis see oleks meie lahkumiskuupäev," ütles McCarthy.

"Inimesed surevad ja nad jäetakse maha. Sõjaväe olulisim veendumus on, et kedagi ei jäeta maha, aga see on täpselt see, mida me teeme. Me rikume nende usaldust ja moraalset kohustust, mille endale võtsime," lisas USA esindajatekoja liige, vabariiklane Michael McCaul.

Samal ajal lendas kaks esindajatekoja liiget salaja Afganistani. Demokraat Seth Moulton ja vabariiklane Peter Meijer on veteranid, kes enda sõnul läksid tegema järelevalvet. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi kritiseeris liikmete tegu, öeldes, et nende kaitsmiseks vaja minevaid ressursse oleks saanud kasutada inimeste evakueerimiseks.