Kõige selgesõnalisem oli Andres Metsoja, kes kinnitas otsesõnu, et plaanib Karise kandidatuuri toetada. "Mina kaalun küll tema poolt hääletamist ja kui parlamendile esitatakse tema kandidatuur, siis parlament võiks teha oma tööd ja presidendi ära valida," ütles Metsoja ERR-ile. Küsimusele, kas ta hääletab tema poolt, vastas Metsoja: "Jaa, ma arvan et ta on väärikas inimene. Kui selline väärikas inimene on  valmis kandideerima, siis ma ei näe põhjust, miks ma ei peaks teda  toetama."

Pisut ebamäärasemalt väljendasid samasuunalisi mõtteid mõned teised Isamaa liikmed.

"Leian, et Alar Karis on väga hea kandidaat. Ma usun, et ta on väljakäidud kandidaatidest parim," ütles Aivar Kokk. "Oleks ka riigimehelik president riigikogus ära valida," lisas ta. Kokk rõhutas, et kuna valimised on salajased, siis ta oma selget seisukohta ei ütle, kuid lisas, et Karis teab, kuidas ta hääletab.

"Ma vaatan sellele protsessile optimistlikult. Olgem riigimehelikud, meil on soov, et president saaks riigikogus ära valitud. Aga tõsi ka see, et iga saadik otsustab vastavalt oma sisetundele," ütles Heiki Hepner vestluses ERR-iga.

Ka Üllar Saaremäe viitas Isamaa kolmapäevasele pressiteatele, milles erakond jättis oma liikmetele hääletuse vabaks, kuid rõhutas samas soovi, et president saaks riigikogus valitud. "See vast annab mingi indikatsiooni," ütles Saaremäe ERR-ile. Ta kinnitas on oma otsuse juba teinud, kuid ei avalda seda.

Samale viitasid ka Sven Sester ja Raivo Tamm, kes ütlesid ERR-ile, et peavad mõistlikuks president riigikogus ära valida.

Neli Isamaa saadikut hoidusid täpsemast indikatsioonist, kuidas nad esmaspäeval riigikogus hääletada kavatsevad.

"Tegelen sisekaemusega, ma tõesti ei ole veel otsustanud," ütles fraktsiooni aseesimees Priit Sibul ERR-ile.

"Hetkel ma küll ei ole kujundanud eitavat seisukohta. Ma ei saa öelda, et ma hääletan vastu, aga ma tahan temaga enne veel rääkida," ütles erakonna aseesimees Urmas Reinsalu.

Ka Mihhail Lotman ei soovinud öelda, kuidas plaanib esmapäeval hääletada.

"Mina teadlikult ei ütle veel oma seisukohta, sest elu on näidanud, et veel ka viimasel hetkel võib tulla olukorda muutvaid sündmusi. Loodan, et nädalavahetusel ei tule arrogantseid või üleolevaid väljaütlemisi väiksemate partnerite suhtes," rääkis Tarmo Kruusimäe ERR-ile.

Tema ja ka Tamm viitasid sellele, et fraktsioon koguneb veel esmaspäeval enne presidendivalimiste esimest vooru ning see võib samuti nende otsust mõjutada.

Erakonna esimehe Helir-Valdor Seedri ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga ei õnnestunud ERR-il rääkida.  

Isamaa erakond otsustas kolmapäeval, et ei ühine Karise kandidatuuri üles seadjatega ning jätab 30. augustil oma saadikutel hääletamise vabaks.

Presidendikandidaadi üles seadmiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme allkirja. Koalitsiooni moodustavate Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud on Karise kandidatuurile oma toetusallkirjad andnud.

Presidendivalimiste esimene hääletusvoor toimub riigikogus esmaspäeval, 30. augustil kell 13.00. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust ehk vähemalt 68 toetushäält, siis korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.

Teiseks hääletusvooruks teisipäeval, 31. augustil kell 12.00 toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, mis lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust. Kui ükski kandidaat ei kogu teises hääletusvoorus vähemalt 68 häält, korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor. Kolmandas hääletusvoorus teisipäeval, 31. augustil kell 16.00 kantakse hääletamissedelile kahes eelmises voorus enim hääli kogunud kandidaatide nimed.

Kui ükski kandidaat ei saa kolmandaski voorus nõutavat häälteenamust, kutsub riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu. Valimiskogu koguneb presidenti valima ühe kuu jooksul pärast riigikogu kolmandat hääletusvooru.

Reformierakonnal on riigikogus 34 liiget ja Keskerakonnal 25 saadikut. Opositsiooni kuuluvartel sotsiaaldemokraatidel on 11 ja Isamaal 12 liiget. Nii Isamaa kui sotsid jätsid oma liikmetele hääletamise vabaks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil (EKRE) on riigikogus 19 liiget, kui nemad on välistanud kellegi teise kui oma kandidaadi poolt hääletamise.