"Pärast riigikogu Isamaa fraktsiooni ja eestseisuse liikmete kohtumist Alar Karisega oleme põhjalikult kaalunud tema sobivust presidendiametisse. Meie ja Karise seisukohtade vahel on kindlasti ühisosa, aga ka olulisi lahknevusi," teatas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder.

"Nendest asjaoludest lähtuvalt otsustab Isamaa, et ei sea Alar Karise kandidatuuri üles ning 30. augustil hääletab iga fraktsiooni liige vastavalt südametunnistuse järgi," lisas ta.

Seeder märkis, et Isamaa ootused presidendile ei ole muutunud ning soovitakse, et president valitaks juba riigikogus.

"Soovime, et tema otsused tugineksid kindlatele väärtusetele ning kes näeks riigikogu ja kodanikuühiskonda laiemalt oma partneritena. President peab seisma erakondade kõrval, tasakaalustades Eesti poliitikat nii, nagu seda näeb ette Eesti põhiseadus. President on riigipea, kes ennekõike esindab väärikalt Eesti riiki ja on ühiskonna ühendaja laskmata ennast kiskuda päevapoliitilistesse kähmlustesse," märkis Seeder.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas usub, et Isamaa otsus annab võimaluse Karis riigikogus presidendiks valida.

"Ma arvan, et see võimalus, et 68 häält Alar Karis saab, pidades ka erinevaid konsultatsioone ja läbirääkimisi, ma arvan, see võimalus täitsa on. Selge on see, et see täna ju sõltub Isamaa erakonnast ja see sõltub ka Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast," kommenteeris Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Keskerakond ise teatas, et nemad on Karise järgmisel esmaspäeval riigikogus toimuvatele valimistele kandidaadiks esitamiseks 25 allkirja oma fraktsioonist kokku kogunud.

34 allkirja on koos ka Reformierakonna fraktsioonil ehk kokku on koalitsioonil 59 häält. Vähemalt üheksa häält peaks tulema opositsioonist.

"Kuna Isamaa saadikud nii mõnedki on avaldanud toetust Karisele ja Isamaa on öelnud, et nad soovivad presidendi riigikogus ära valida, siis ma väga tahaks loota, et Isamaa hääled võimalikult suurel hulgal Alar Karist toetama tulevad ja me 68 häält vähemalt siis augusti lõpus kokku saame," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev.

Isamaa aseesimees, riigikogu liige Urmas Reinsalu hindas pärast fraktsiooniga peetud koosolekut, et toetushääli Karisele nende ridadest kindlasti tuleb: "Me ei viinud läbi niisugust ei avalikku ega salajast hääletust, aga kindlasti on arvestatavalt fraktsiooni liikmeid, kes oma poolthääle annavad Alar Karisele, ma arvan, et neid on, jah."

Sotsiaaldemokraadid, kellel on koos fraktsioonitu Raimond Kaljulaidiga riigikogus 11 kohta, teatavad oma otsuse Karise kandidatuuri suhtes tõenäoliselt neljapäeval.

Mitmed juhtivad sotsiaaldemokraadid eesotsas erakonna esimehe Indrek Saarega on öelnud, et näeksid presidendina pigem Kersti Kaljulaidi jätkamist. Selleks aga vähemalt riigikogus piisavalt hääli pole. Samas on sotsiaaldemokraatide seas ka neid, kes sooviks toetada Karist, sest vastasel korral saab EKRE jätkata oma kampaania tegemist.

EKRE Karist ei toeta, sest nemad näeksid presidendikandidaadina Henn Põlluaasa. EKRE aga riigikogus Põlluaasa üles seada ei saa, vaid peab lootma valimiste jõudmisele valijameeste kogusse. EKRE-l on riigikogus 19 saadikut, kuid presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vaja vähemalt 21 allkirja.

Presidendi valimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 häält. Alar Karise poolt on lubanud hääletada valitsusliitu kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond, keda on riigikogus 59. Samas ei ole praegu teada, kas Siim Kallas saab tervislikel põhjustel 30. augustil toimuvatest presidendivalimistest osa võtta.