Kas riigikogu valibki esmaspäeval Eestile uue presidendi? Nii võib minna

Alar Karis
Alar Karis Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Presidendi valimise alguseni riigikogus on jäänud neli päeva. Kui suur on aga võimalus, et 30. augusti pärastlõunal võtavad keskkriminaalpolitsei isikukaitsebüroo ametnikud Alar Karise kui valitud presidendi oma kaitse alla? See võimalus pole väike, aga pole ka kindel.

Riigipea valimiseks parlamendis on vaja vähemalt 68 riigikogu liikme häält.

Reformi- ja Keskerakonna võimuliit esitab presidendikandidaadiks endise riigikontrolöri, kahekordse ülikooli rektori ja praeguse Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise. Kuna mõlemad suured erakonnad tahavad presidendi valida parlamendis, et saada vabad käed kohalike valimistega tegelemiseks ja Karis jättis fraktsioonidega kohtudes hea mulje, ei karda Kaja Kallas ja Jüri Ratas erakonnakaaslaste häälte ärakukkumist.  

Ent koalitsioonil on vaid 59 häält.

Kust tuleb veel vähemalt üheksa riigikogu liikme toetus?

EKRE 19-liikmelise fraktsiooniga ei saa presidendi valijad arvestada, sest rahvuskonservatiividel on enda kandidaat, Henn Põlluaas, ja nende huvides on riigipea valimise venimine. See annab EKRE-le võimaluse jätkata Põlluaasa kampaaniatuuriga, mis on oluline osa nende kohalike valimiste kampaanias.

Isamaa, kellel on riigikogus 12 inimest, andis kolmapäeval märku, et on valmis Alar Karist toetama. Ametlikult ütleb küll nende esimehe Helir-Valdor Seederi avaldus, et Isamaa ei sea Alar Karise kandidatuuri üles ja 30. augustil hääletab iga parlamendifraktsiooni liige südametunnistuse järgi.

See tähendab vaid seda, et nad ei anna koos Kesk- ja Reformierakonnaga allkirju Karise esitamiseks presidendikandidaadiks, ehk et opositsiooniline Isamaa ei näita enda avalikku toetust võimuliidule.

Seederi avalduse võtmelause on aga siin, peidetud kirjeldusse, millised on Isamaa ootused presidendile: "Soovime, et president saaks valitud riigikogus."

Kui Isamaa soovib, et president saaks valitud riigikogus, tuleb Isamaal toetada Karise valimist. Nii lihtne see ongi.

Kui kõik Isamaa fraktsiooni liikmed annaksid Karisele parlamendis oma hääle, võiks ta kokku saada 71 häält. Aga kui üks-kaks riigikogu liiget on haiged või muul põhjusel ei osale, muutub presidendi valimine küsitavaks. Ja ilmselt kõik isamaalased ei pruugi Karise poolt olla, mis viibki tema võimaliku toetuse napilt alla 68 hääle.

Olukorra võiksid lahendada sotsiaaldemokraadid, kes võtsid otsustamiseks kõige rohkem aega. Mõjukas sotsiaaldemokraat, riigikogu liige Jevgeni Ossinovski rääkis, kuidas nad pakkusid teistele erakondadele, et presidendiks võiks valida europarlamendi liikme Marina Kaljuranna või et jätkata võiks tänane riigipea Kersti Kaljulaid, kuid "need on kõrvale heidetud ilma sisuliste argumentideta".

Tegevpoliitikuid ei võtnud erakonnajuhid tõesti kaaluda, Kaljulaidi teist ametiaega soovisid aga ainult sotsid.

"Meie tahame valida Eestile parimat presidenti," selgitas Ossinovski sotside tegevust.

Alar Karis on ühes kevadises intervjuus öelnud, et parimaid ei valita kunagi – kas parimad ise ei taha või neid ei taheta.

Sotsiaaldemokraadid teatasid lõpuks enne neljapäeva keskpäeva, et nende fraktsioonis hääletavad kõik nii, nagu õigeks peavad, sest konsensust Karise toetamises või mittetoetamises ei saavutatud. See tähendab, et osa sotsiaaldemokraate hääletab tema poolt.

Niisiis, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid võivad päästa 30. augustil riigikogus presidendi valimise, kui Reformi- ja Keskerakond hääletavad ühtselt, nagu on lubanud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: