Kui Reformierakond ja Keskerakond teatasid oma toetusest Alar Karisele, siis Isamaa ja sotsiaaldemokraadid jätsid enne esmaspäeval toimuvat presidendivalimiste esimest vooru oma riigikogu saadikutele otsustamisel vabad käed ning EKRE on teatanud, et nemad jäävad oma kandidaadi Henn Põlluaasa selja taha.

"See on tegelikult hea, et (ainult) kaks erakonda võtsid sellise seisukoha. See näitab et demokraatia toimib, et ei ole nii, et kõik erakonnad on ühe mehe taga," lausus Karis, kelle sõnul pole ta ise riigikogu saadikutele toetuse saamiseks helistama hakanud.

"Ma ei kasuta seda poliitikat. Mulle on küll helistatud, aga ma ise ei ole initsiatiivi üles näidanud," ütles Karis.

Karise sõnul on tema ülesanne, kui ta peaks presidendiks valitama, näidata, et tegemist ei olnud hädakandidaadiga. Samuti ei saa tema sõnul üle tähtsustada arvamusküsitlusi, kus ametisolev president Kersti Kaljulaid on küsitletute eelistus. "Kui vaadata eelmisi valimisi, siis poleks ka rahvaküsitluste järgi olnud Kersti Kaljulaid number üks," märkis Karis.

Karis märkis, et presidendi valimise süsteemi üle vaidlemine tuleks nii pea kui võimalik lõpule viia ning süsteemi, kui vaja, siis muudatused teha.

"Kes iganes saab presidendiks, peaks diskussiooni lõpule viima. Ma olen välja käinud, et kõik registreeritud erakonnad võiks oma kandidaadi välja käia, siis on kandepind laiem. See tuleb nüüd läbi rääkida, mitte siis, kui järgmise valimised on ukse ees. /.../ Mina leian, et praegusel süsteemil pole häda midagi, see on põhiseaduslik ja et selle ümber käib selline virvarr, noh, nii ta on," lausus Karis.

Karise sõnul devalveerib see, et praegu räägitakse rohkem valimise protsessist rohkem kui kandidaadist, ka presidendi institutsiooni mainet.

Karis: ma ei kavatse olla mugav president

Väitele, et teda nähakse mugavuspresidendina, vastas Karis, et tema seda nii ei näe. "Eeldatakse et president peab kaklema valitsusega, parlamendiga, ma arvan et ei pea. /.../ Aga ma ei usu, et ma oleksin mugav inimene. Ärge selle peale lootke," lausus ta.

Karis tunnistas, et talle on omane teatud asjades konservatiivne maailmavaade. "Jah, muidugi, sest mulle meeldivad traditsioonid. Keel ja kultuur on minu jaoks väga olulised," ütles ta.

Küsimusele, kes on tema arvates õige eestlane, vastas Karis, et see, kes austab Eesti põhiseadust. "Põhiseaduses on kõik kirjas, ja eriti preambulas. Ma arvan, et see ütleb palju," lausus ta.

Üleöö ei saa koolides eesti keelele üle minna

Karis ütles, et ta on vaktsineeritud ning pooldab vaktsineerimist. Samas tuleb tema sõnul leida rahvatervise ja kodanikuvabaduste vahel tasakaalupunkt, et osa ühiskonnaliikmeid ei tunneks end rõhutuna. Palju arusaamatusi tekib tema sõnul harimatusest.

"Tuleb harida inimesi. Inimesed harivad end kergesti ja halvasti, guugeldades, ja kui puudub kriitiline meel, on see probleem. Inimene leiab, et see (leitud lahendus) on sobivaim, aga ei pruugi olla kõige õigem," märkis ta.

Kehtivate piirangute kohta nentis Karis, et kui piirangud on mõistlikud, siis on need tema hinnangul vajalikud.

Eestikeelse koolihariduse kohta lausus Karis, et üleöö kogu süsteemi eesti keelele üleviimine ei ole mõistlik ega võimalik.

"Me ei saa öelda, et hakkame üleöö eesti keeles õpetama, teades, et õpetajaid napib, keskkond ei soosi, motivatsiooni napib, Need asjad tuleb ära lahendada. Olen öelnud, et alustame lasteaiast – seal lapsed veel omandavad keelt, mitte ei õpi. Ma ei teeks (hüppelist üleminekut) Siin (Eestis) see nii ei tööta," lausus Karis.