Mõni kuu enne presidendivalimisi on valitsusliitu kuuluvate Reformerakonna ja Eesti 200 poliitikud andnud vastuolulisi sõnumeid Karise võimaliku toetamise kohta: kui näiteks Reformierakonna juht ja peaminister Kristen Michal on varem öelnud, et tema Reformierakonna taha Karise tagasivalimine ei jää, siis riigikogus on tema erakonnakaaslased olnud toetuse andmises märksa tagasihoidlikumad. Samas käis Michal mais välja idee, et presidendikandidaat võiks olla Kersti Kaljulaid.

Aaviksoo sõnul mõjutavad presidendivalimisi tahes tahtmata järgmise aasta märtsis toimuvad riigikogu valimised; tekkinud segadus aga kellegi usaldusväärsust ei tõsta.

"Väga paljudel inimestel on tekkinud mulje, et tegemist on tagatoa kokkulepete, läbipaistmatute kokkulepetega. Eriti praeguses olukorras, kus ühiskonda edukalt stabiliseerinud ja ühendanud president (Alar Karis – toim.) on ka tõmmatud intriigidesse täiesti arusaamatutel põhjustel," lausus Aaviksoo.

"Ma pean tunnistama, et Reformierakonna seisukohast on lihtsalt raske aru saada. Kui esmaspäeval toetatakse ametis olevat presidenti ja kolmapäeval juba eelmist presidenti, siis ilmselt on väga raske aru saada," lisas ta.

Küsimusele, kas tegemist võib olla lihtsalt sobiva kandidaadi otsimisega, vastas Aaviksoo, et ju on erakondadel ettekujutus, et uue presidendi nii-öelda tegemine annab neile poliitilist kapitali.

"Mis ei pruugi ka vale olla, aga ma arvan, et ühiskond tegelikult ootab põhimõtteliselt midagi muud. /.../ Ja seetõttu ma arvan, et need (erakonnad), kes tahaksid targalt talitada, peaksid täna toetama ametis olevat presidenti. Ta on suutnud selle rolliga ühiskonna tasakaalustajana minu meelest väga hästi hakkama saada," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo ütles, et kuigi tal on kunagi suulisi jutuajamisi olnud presidendiks kandideerimisest, siis pole see tema jaoks enam aktuaalne.

"Ma ilmselt ei ole see mees, kes võiks seda ametit pidada. Annan head nõu ja arvan vaba kodanikuna Eesti elust. Nii et see teema ei ole minu jaoks aktuaalne," lausus ta.

"Ootus muutusteks on suurem kui kunagi varem"

Riigikogu valimiste eelne periood on seekord veidi teistsugune kui varasematel aastatel, sest ühiskonnas on arusaam, et samamoodi enam jätkata ei saa, märkis Aaviksoo.

"Ootus muutusteks on ilmselgelt suurem kui kunagi varem. Ja väga paljud inimesed ühiskonnas tajuvad, et nii jätkata nagu viimastel aastatel ilmselt ei saa ja 12 aastat kestnud paigaltammumine või tiksumine peaks ühel või teisel moel lahenduse leidma," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul tuleb enne valimisi kasvatada ühiskonnas nõudmisi hädavajalikeks muutusteks, mille võib tema hinnangul jagada kolme plokki.

"Esimene: meie majandus seisab paigal. Meie töö tootlikkus ei ole kasvanud Euroopa Liiduga võrreldes, üle kümne aasta on tegelikult paigalseis kestnud. Majanduses peab olema mingi positiivne väljavaade ja iga valitsus vastutab majanduse arengu eest. Teiseks, riigi rahandusega on halvasti, aga lahendusi ei ole ühelgi erakonnal siiamaani välja käidud," lausus ta.

"Ja kolmas teema, mida on juba kümmekond aastat arutatud ja kahjuks kalevi alla lükatud, on riigireformi nime all tuttavaks saanud ettepanekute pakett. /.../ Ilmselgelt tuleb mõnest kohast koomale tõmmata, kasvatada efektiivsust ja ka valitsemise kvaliteeti nii tehnilises mõttes kui ka valitsuskoosseisu tasandil. Et meie valitsuse liikmed oleksid olulisel määral vastutavamad oma otsuste ja arengute eest, kui nad siiani on olnud, ma arvan, on õigustatud ootus," lisas Aaviksoo.