Ameeriklaste lahkumine ei olnud lihtne. Möödunud nädalal kaotati enesetapurünnakus 13 sõjaväelast ja Afganistanis on uuesti võimul äärmusliikumine Taliban. 

USA keskväejuhatuse ülem kindral Frank McKenzie ütles telepöördumises, et väed lahkusid, jättes maha ameeriklasi, kelle evakueerimine ei õnnestunud. Pole isegi teada, kui palju neid täpselt on, kuid igal juhul üle 100 inimese.

"See, et lahkusime, ei tähenda, et ameeriklastele, kes on Afganistanis ja tahavad lahkuda, ja afgaanidele, kes tahavad lahkuda, seda võimalust justkui ei anta," ütles McKenzie.

McKenzie sõnul lahkusid viimase lennuga ka USA maavägesid Kabulis juhtinud kindral Chris Donahue ja Afganistani suursaadik Ross Wilson.

Kaitseministeeriumi hinnangul võib Afganistanis olla veel mõnisada ameeriklast. USA välisminister Antony Blinken ütles esmaspäeval, et Ühendriigid jätkavad pingutusi, et neid välja saada.

"USA teeb koostööd Afganistani naabritega, et kindlustada nende lahkumine kas maismaa kaudu või tellimuslennuga, kui Kabuli lennujaam taasavatakse," sõnas Blinken.

Afganistani sõda algas umbes kuu aega pärast kaksiktornide kokkuvarisemist terrorirünnakus New Yorgis ja lõppes vaid mõni nädal enne terrorirünnaku 20 aastapäeva. 

Sõjas hukkus kokku pea 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut. Nende hulgas on ka need 13 sõdurit, kes surid möödunud nädalal ISIS-e Afganistani haru rünnakus.

Viimased evakuatsioonipäevad olid äärmiselt rahutud. Pühapäeval tegi USA õhurünnaku lõhkekehadega täidetud ISIS-e autole. Seejärel lendasid Kabuli lennujaama suunas raketid, mis ei tabanud märki või tulistasid ameeriklased need alla.

CBS-i uudiste rahvusliku julgeoleku toimetaja David Martini sõnul jättis Afganistanist lahkumine suhu mõru maitse, mille üks koostisosa oli Talibani võimuletulek. "See lihtsalt ei pidanud niiviisi lõppema. Kui läksime Afganistani, siis peamine oht oli terrorirünnak. Nüüd lahkume Afganistanist 20 aastat hiljem ja peamine oht on terrorirünnak."