Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksuse juhataja Anti Palmi ütles ERR-ile, et kehtivas riigiteede teehoiukavas 2021-2030 on Jõhvi-Toila teelõigu ehitus plaanis aastatel 2025-2028.

"Samas vaadatakse teehoiukava regulaarselt igal aastal üle ning teelõigu täpne ehituse algus sõltub vabariigi valitsuse otsustest ja riigi eelarvestrateegiast," lausus Palmi. 

"Praegu on käimas eelprojekti koostamine, mille alusel on võimalik hinnata ehitusmaksumust ja maade vajadust ning kaaluda alternatiivseid lahendusi," lisas ta.

Toila vallavanem Eve East ütles ERR-ile, et tegemist on ülitähtsa objektiga. "Seda me oleme oodanud juba aastakümneid," sõnas East.

See aitaks Easti sõnul tagada ohutut liiklemist ja hoogustada turismi. "Kui sul on kiire ja turvaline ühendus, siis sa külastad ka Toila objekte rohkem. Võib-olla see annab ka tõuke kiiremaks Toila-Jõhvi kergtee tegemisele," sõnas ta.

Toila ja Jõhvi vahel käib Easti sõnul väga tihe liiklemine.

Jõhvi abivallavanem majandusvaldkonnas Max Kaur ütles ERR-ile, et seni on Jõhvi ja Toila vahel olnud liikumine lausa ohtlik, sest liiklus on väga tihe ja ristmikud ei ole just kõige turvalisemad. Neljarajaline tee muudaks liikumise turvalisemaks.

Tõuke annaks see lõik Kauri sõnul nii turismile kui ma majandustegevusele.

"Meile tuleb suur tehnopark, mis on 90 protsendi ulatuses valmis. Seega on meile vaja kaasaegseid ja turvalisi teid. See on väga vajalik ja me ootame seda. See annab impulsi kogu piirkonna arengule," lausus Kaur.

Erik Gamzejev: projekti ellu viimine on pidevalt edasi lükkunud

Ida-Virumaa teemadega hästi kursis olev ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev ütles ERR-ile, et Jõhvi ja Narva vahele jääva ligikaudu 50 kilomeetri maanteelõigu neljarealiseks ehitamist on Ida-Viru elanikud poliitikute lubadusena kuulnud juba ligemale 15 aastat. 

"Selle elluviimine on pidevalt edasi lükkunud. Jõhvi ja Voka teeristi lähedale ulatuva neljarajalise maanteelõigu eelprojekteerimine on esimene suurem samm selles suunas," kommenteeris Gamzejev.

"Kuid teadaoleva optimistliku prognoosi korral valmiks see lõik alles aastatel 2025-2028. Kogu Jõhvist Narvani ulatuv maanteelõik aga alles 10–15 aasta pärast," lisas Gamzejev.

Ka Gamzejev nõustub, et lõigu valmimine muudaks liiklemise maanteel ohutumaks nagu tegi seda ka Jõhvi ja Kukruse vahelise kuuekilomeetrise neljarajalise lõigu valmimine üle kümne aasta tagasi.

Gamzejev lisas ka Põhjaranniku arhiivist mõned näited sellest, mida poliitikud on Jõhvi ja Narva vahelise maanteelõigu ehitamise kohta varem rääkinud.

"Näiteks 2007. aastal riigikogusse valitud reformierakondlane Rein Aidma rääkis Põhjarannikule, et Tallinna-Narva maantee neljarajaliseks ehitamise jätkamine on Reformierakonna programmis ja sellest lubadusest ei ole kavas taganeda. "Pean reaalseks, et kaks riigikogu ametiaega ehk kaheksa aastat kulub vähemalt, enne kui Narvast Tallinnani neli sõidurada kulgema hakkab," ütles Aidma Põhjarannikule 2007. aastal.

2018. aasta märtsis ütles Gamzejevi sõnul tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister, keskerakondlane Kadri Simson vastates Põhjaranniku küsimusele, mis aastal saab Jõhvist Narva sõita mööda neljarajalist maanteed, et see on "peaaegu kindlasti" Keskerakonna valimislubadus 2019. aasta riigikogu valimistel.

"Ta pakkus, et lisaks Keskerakonnale saab Eesti kolme põhimaantee ehitamine neljarajaliseks veel mõne teisegi erakonna valimislubaduseks, mis peaks tegema selle plaani elluviimise reaalseks ka eri koalitsioonivalitsuste puhul," meenutas Gamzejev.

"Otsus tuleb pärast 2019. aasta valimisi, sest vajalik on ka rahaline kokkulepe," kinnitas Simson tollal. Minister selgitas, et otsuste tegemisest kuni neljarajalise maantee valmimiseni läheb umbes kuus aastat, mis kulub maade omandamisele, tee projekteerimisele, hanke läbiviimisele ja ehitusele.  "Me näeme, et Tallinna-Tartu [maantee neljarajaliseks ehitamise] puhul tehti otsus 2016 ja valmis saab see aastal 2022," märkis ta. 

Eesti Taristuehituse Liit: tee-ehituse lubadused ja tegelik eelarve ei lähe kokku

Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei kommenteeris, et Jõhvi-Toila teelõik on hädavajalik, aga kahjuks võib Eesti kolme põhimaantee tervikuna neljarealiseks ehitamine lükkuda määramatusse tulevikku, sest riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022. – 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. 

"Kui see plaan käiku läheb, siis saab hädapärased teetööd ära teha, aga remondivõlg tegelikult kasvab ja kolme põhimaantee neljarealisena valmimist tuleb veel mitu põlve oodata. Senise taasiseseisvumise 30 aastaga on näiteks neljarealiseks ehitatud 97 ja minna jääb veel 340 kilomeetrit. Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Värske riigikantselei tellitud analüüsi kohaselt on kohalike omavalitsuste teede remondivõlg ehk puudujääv summa igal aastal 144 miljonit eurot," ütles Trei. 

"Majandus kasvab ja riigil on praegu tegelikult võimalus nutikalt kaasaegsetesse ja tarkadesse teedesse investeerides saavutada parem konkurentsivõime ning vastata inimeste ja ettevõtete ootustele kiirele ja ohutule liikumisele linnade vahel," lisas Trei.