Karm kirjavahetus: kindlustus heidab terviseametile ette lepingu ja seaduse tahtlikku rikkumist

Karantiini määratud ravimid viidi päästjate abil terviseameti kesklaost hoiule hulgimüüja lattu.
Karantiini määratud ravimid viidi päästjate abil terviseameti kesklaost hoiule hulgimüüja lattu. Autor/allikas: Terviseamet

Terviseametile kindlustust pakkunud BTA taganes külmlao rikke järel lepingust, süüdistades ametit nii kindlustuslepingu kui ka seaduse tahtlikus rikkumises, selgub asutusesiseseks kasutuseks tembeldatud kindlustusfirma ja terviseameti kirjavahetusest, mille ERR riigiametist välja nõudis.

ERR küsis nii kindlustuslepingut kui ka kirjavahetust, milles BTA taganes terviseametiga sõlmitud lepingust, nii ametist kui ka kindlustusseltsist. Ent kindlustusselts loobus nende avaldamisest, sest seadus ei luba neil seda teha. Ka terviseamet keeldus kirjavahetust avaldamast, viidates konfidentsiaalsusnõudele, mis sundis neid korrespondentsi asutusesiseseks kasutamiseks tembeldama. Ent kui BTA teatas, et nende poolest võib kirjavahetuse avaldada, polnud terviseametil enam millegi taha pugeda ning ERR sai kirjavahetuse oma valdusesse. Sellest rulluvad lahti tagamaad, miks BTA kindlustuslepingust taganes ega soostu külmlao rikkega saadud kolme miljoni euro suurust kahjunõuet hüvitama.

Terviseameti kindlustusandja BTA taganes 28. juulil kindlustuslepingust, nõudes terviseametilt nii lepingu kui ka seaduserikkumise lõpetamist.

BTA oli terviseametilt juulikuu jooksul kuues kirjas juhtunu kohta infot ja dokumente küsinud ning järeldas, et amet blokeeris tahtlikult juurdluse läbiviimist asjaolude tuvastamiseks.

Kirjavahetusest selgub, et terviseameti ja BTA vahel oli aastate jooksul sõlmitud viis analoogset kindlustuslepingut.

2017. aasta septembris sõlmiti leping 12 miljoni eurose kindlustussummaga (omavastutus tuhat eurot), amet soovis koguriski kaitset, ent mitte lisakaitset elektrihäirete ja seadmerikke riski vastu. Terviseamet andis aga lubaduse, et temperatuuritundlikke ravimeid hoitakse vastavates seadmetes, mida on hooldatud vastavalt valmistajatehaste nõuetele ja mis on tagatud avariitoitega.

Aasta hiljem uuendati lepingut, ent kindlustussumma oli kasvanud juba 14 miljonile eurole. Kindlustuspoliisile lisati eritingimus: kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud seadmerikkest. Antud välistust ei rakendata juhul, kui kindlustuslepingus on eraldi kokku lepitud seadmerikke lisakaitse. Seda aga terviseamet ei soovinud.

2019. aastal sõlmis BTA terviseametiga kaks lepingut, üks 300 919 eurole, teine 14,36 miljonile eurole. Seekord soovis terviseamet ka lisakaitset elektrihäirete ja seadmerikke riskile. Neist esimese BTA lepingule lisas, ent seadmerikke lisakaitsest keeldus, sest ravimite ladustamisel kasutatavad seadmed kuuluvad RKAS-i vastutusalasse, kes on kindlustuslepingu mõistes kolmas isik.

Samadel tingimustel jätkati lepingut ka 2020. aastal.

Tänavu 1. juunil sõlmiti uus kindlustusleping, kindlustussumma oli tõusnud juba 18,3 miljoni euroni (omavastutus tuhat eurot). Lepingu tingimused olid samad, mis varem: kogurisk, lisaks elektrihäirete lisarisk, mille omavastutus oli kümme protsenti kahjusummast. Lepingu tingimustes on kirjas, et kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud seadmerikkest. Seda välistust ei rakendata juhul, kui kindlustuslepingus on eraldi kokku lepitud seadmerikke lisakaitse, ent seda polnud jätkuvalt sõlmitud, sest põhjus – seadmete kuulumine lepingu mõistes kolmanda isiku vastutusalasse – polnud ära langenud.

Lisaks on lepingus kirjas, et temperatuuritundlikke ravimeid tuleb hoida vastavates seadmetes, mida on hooldatud valmistajatehaste nõuete kohaselt ja mis on tagatud avariitoitega. Leping sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud ravimitele tekitatud kahju, kui selle põhjus on kas avarii tagajärjel tekkinud või ette teatamata elektrikatkestus või elektrivoolu mõju, sh ülepingest või lühisest tekitatud kahju, samuti välgu kaudne mõju ja sellest tulenevad elektrilised ja magnetilised nähtused. Elektrihäiretest põhjustatud kahjude puhul on kindlustusvõtja omavastutus kümnendik kahjusummast.

Kindlustusleping nägi ka ette, et temperatuuriandurid pidid olema seadistatud nõutavast (kaks kuni kaheksa kraadi) rangema temperatuuri vahemikku (kolm kuni seitse kraadi) ning kõikides vaktsiinide säilitamiskohtades pidi toimuma ööpäevaringne temperatuuri monitooring.

BTA tõdes, et terviseamet pole kunagi neid informeerinud riskiasjaolude muutumisest või olulistest ohuteguritest, mis võivad mõjutada lepingu sõlmimist.

Kindlustusfirma heitis terviseametile ette, et viimane varjas nende eest külmladude rikkejuhtumit, mistõttu lugesid nad sellest alles uudistest 29. juunil, ehkki terviseamet oli 22. juunil alanud rikkest ise teada saanud 25. juunil.

Terviseamet saatis BTA-le info juhtunu kohta alles 29. juunil kell 21.02. Ametit esindanud vandeadvokaat Alar Urm teatas kirjas kindlustusfirmale, et kahjustada said ravimid väärtuses 2,4–3,2 miljonit eurot.

"Võimalik kahju põhjus on elektrivarustuse häired, mis tingitud piksest või suurest kuumusest. Seadmete riket, mis oleks toimunu põhjustanud, ei ole
tuvastatud. Asjaolud on selgitamisel. Jahutusseadmed toimivad ja need on võimalik üle vaadata," teatas Urm BTA-le saadetud kirjas.

BTA heidab terviseametile ette valetamist, sest hiljem on välja tulnud, et kirja saatmise ajaks oli ametile juba teada, et tegemist ei olnud pikse tingitud kahjuga.

"Arusaamatuks jääb, miks edastati kindlustusandjale teadvalt valeinfot. Kindlustusandjale valeinfo edastamine eesmärgiga eksitada kindlustusandjat õigete asjaolude suhtes on taunitav," heidab kindlustusfirma kahjukäsitlusosakonna juhataja Jevgeni Maksin terviseametile ette. "Piksele tuginemine oli katse viia kindlustusandjat eksitusse tegelike asjaolude suhtes. Asjaolu, et terviseamet teadis 29. juunil, et kahju ei põhjustanud pikne, on tõendatud terviseameti enda valduses oleva hooldepäevikuga, mille 25. juuni sissekanne on: "112, 113 (külmladude numbrid - toim) kõrgrõhu häire, katusel liiga kuum. Taastatud, korras"."

BTA heidab terviseametile ette, et on koduvalt – nii 6., 8., 12., 19., 22. kui 23. juulil saadetud kirjades – nõudnud infot ja dokumentatsiooni kahjukäsitlustoiminguteks, seda saamata.

"Kindlustusleping on sõlmitud terviseameti ja kindlustusandja vahel, st terviseamet peab ise enda lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Terviseamet varjab tahtlikult olulist informatsiooni. Kindlustusandja on korduvalt juhtinud terviseameti tähelepanu asjaolule, et suur osa nõutud informatsioonist on aegkriitiline. Terviseamet on valinud teadlikult kindlustusandja tegevuse blokeerimise metoodika, et takistada tõe selgumist ja välistada kindlustusandja võimalus kasutada ajalise määratlusega õiguskaitsevahendite kasutamist," seisab BTA kirjas terviseametile.

28. juulil saadetud kirjas tõdeb kindlustusfirma, et on osaliselt info ja dokumendid kätte saanud, ent see on puudulik.

"Terviseamet on selekteerinud edastatava info seast välja eelmised külmaseadmete rikkeid puudutava informatsiooni. Kindlustusandja hinnangul ei saa see olla juhuslik," rõhutab BTA.

Ka seda, et terviseamet ei saanud kõigile kindlustusfirma saadetud küsimustele vastata, nagu amet avalikkust teavitas, nimetab BTA valeks, sest RKAS kinnitas kindlustusfirmale, et nende taga info andmine ei seisa, kuna terviseametil on ligipääs RKAS-i hallatavale hoolduskeskkonnale olemas. BTA kogutud info näitas, et suur osa küsitud infost oli terviseametil olemas juba juunis ja juuli alguses. Ka suhtlusinfo muude asutustega, mida kindlustus nõudis, oli terviseametil tegelikult olemas, väidab BTA.

Kindlustusfirma heidab ette, et terviseamet varjas nende eest asjaolu, et probleemid külmlao jahutus- ja külmutusseadmetega olid kestnud aastaid. Terviseamet varjas nende eest ka külmladude juurdepääsukaartide logide väljavõtteid kambrite soojenemise perioodil; teavitusregistri kaudu liikunud sõnumeid temperatuurimuudatuste kohta viimasel kolmel aastal; temperatuurilogisid viimasel kolmel aastal; asutusesisest salastatud raportit koos seletuskirjadega.

BTA-l õnnestus vaatamata sellele, et terviseamet selleks koostööd ei teinud, siiski välja selgitada, et terviseameti kesklao jahutusseadmetel on aastail 2017–2021 esinenud häiretest seiskumisi, mille põhjuseks enamjaolt hoone katusele paigaldatud jahutusseadme kondensaatorite ventilaatorite seiskumisest tekkinud komprimeerimisrõhu ülemäärasest tõusust tingitud ülerõhu kaitsepressostaadi rakendumine, mis seiskab jahutusseadme. Nende aastate jooksul esines häireid kindlustusfirmale teadaolevalt vähemalt 21 korral. Lisaks olid külmutusseadmed kahe aasta jooksul vähemalt viiel korral välja lülitunud. Terviseamet oli seda infot aga kindlustusandja eest aastaid tahtlikult varjanud.

Selle info kogumisel sai kindlustusseltsile teatavaks, et terviseamet ja selle partnerid olid keelanud tunnistajatel BTA-ga suhtlemise, mis takistas ettevõttel iseseisvalt asjaolusid välja selgitada.

Üks terviseameti töötaja oli kindlustusseltsile tunnistanud valitsenud suhtumist: "Suhtumine oli see, et kui on kindlustatud, siis on hästi. Kanname maha ja kõik".

Ka terviseameti eelmine juht Merike Jürilo oli BTA-le tunnistanud, et ka tema ametiaastatel 2017–2019 tuli külmaahelaga tegelda igal aastal ning nende aastate jooksul tuli ette ka olukordi, kus vaktsiine ja ravimeid ei õnnestunud päästa. Olukorda suhtuti "küll kindlustus hüvitab" mentaliteediga, riskiasjaolusid kindlustuse eest varjates.

"Olukorras, kus jahutusseadmed ei tööta korralikult aastaid ja samuti ei ole midagi ette võetud seadmete töökorda saamiseks aastate jooksul, on selline informatsioon määrav kindlustuslepingu sõlmimise otsuse tegemiseks mis tahes kindlustuskaitsega BTA poolt. Samuti on määrav BTA poolt kindlustuslepingu sõlmimiseks informatsioon, et terviseametis, Paldiski mnt 81 ei tööta häireedastussüsteem 24/7. Ravimeid pole aastaid õigusaktile vastavalt hoitud, hoiutingimusi ega häireedastussüsteeme testitud, kuna süsteemi mittetöötamine avastati alles siis, kui päevi oli külmkambrite temperatuur valel tasemel. Arvestades terviseameti käitumist saab kinnitada, et BTA poleks kindlustuslepingut sellises tehnilises seisus jahutusseadmetega hoones ja kindlustusvõtja käitumisest lähtuvalt mitte kunagi sõlminud. Tegemist on asjaoluga, millel oli otsene mõju juunis 2021 toimunud juhtumile, antud asjaolu välistavad ja piiravad kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust," seisab kindlustuse selgituses lepingust taganemise põhjusena.

18. augustil täiendas BTA oma lepingust taganemise põhjusi ka riigisekretäri komisjoni raporti järeldustega, kust selgus, et juba hoone projekteerimisel tehti jämedaid vigu ning külmutus-jahutusseadmete peatumine oli ettenähtav risk, külmladudes ei jälgitud temperatuuri iga päev, nagu seadus ette näeb, jne.

Sellele tuginedes keeldus BTA tekkinud kahjude hüvitamisest ja soovitas terviseametil pöörduda soovi korral kindlustusseltside liidu juures tegutseva lepitusorgani poole.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et lepitusorganisse nad seni pöördunud ei ole.

"Edasised sammud on otsustamisel, kuid kindlustuslepingutest tulenevad vaidlused (sh vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustusseltside liidu juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis) lahendatakse kindlustusvõtja asukohajärgses maakohtus."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: