Pankrotihaldurid proovisid T1 kaubanduskeskusele leida uut omanikku esmalt 85 miljoni euro suuruse alghinnaga. See aga kukkus läbi ostjat leidmata.

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo sõnul otsustavad haldurid uue alghinna reede jooksul ning uus enampakkumise voor algab hiljemalt esmaspäevast, 6. septembrist.

Võlausaldajad, keda on üle 50, on esitanud T1 kaubanduskeskuse omaniku Tallinna Moekombinaadi (TMK) vastu nõudeid suurusjärgus 123 miljonit eurot. Kõiki nõudeid keskuse müügist seega rahuldada ei õnnestu.

"Tegelikult ju enampakkumise mõte on selles, et me väga loodame, et tekib suurem huvi selle vara vastu ja enampakkumise käigus võiks see hind ka kerkida. Ega me tegelikult ju ei tea, mis selleks lõpphinnaks kujuneb. Ootame selle teise ringi tulemused ära, siis me oleme targemad," kommenteeris võlausaldajate esindaja, vandeadvokaat Toomas Vaher.

Ta on optimistlik, et huvi T1 vastu on turul olemas.

"Iga vara suhtes on huvi, kui hind on paigas. See turg peabki selle hinna paika panema ja läbi nende enampakkumiste saabki testida, milline see turu huvi selle vara suhtes on," ütles Vaher. "Selliseid huvitundmisi ikka on olnud, sest vara on ju silmatorkav. Kas see huvi nüüd realiseerub ka selliselt, et enampakkumisele ilmub ka hulk ostjaid, ei oska praegu öelda."

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo kinnitas ERR-ile, et huvi T1 kaubanduskeskuse vastu on olnud üllatuslikult suur, aga tehingu lõplik hind ning ostja selguvad avalikul enampakkumisel.

"Haldurite hinnangul pole välistatud, et vara leiab uue omaniku juba algaval enampakkumisel," ütles Lepsoo.

T1 kaubanduskeskuses ringi käies torkab silma, et enamik kauplusi seisab tühjana, iseäranis vaikne on kolmas korrus, kus on lahti vaid üks suur mänguasjapood, paar pisikest jalatsipoodi ja juuksur.

Lepsoo jättis ütlemata, kui suur osakaal äripindadest keskuses üldse avatud on või milliste kokkulepete alusel praegused rentnikud tegutsevad, näiteks kas ruumid on antud neile üle tasuta kasutamiseks või kas üldse lastakse soovijatel üüripindadelt lahkuda. Samuti ei kommenteerinud ta, kui palju kahjumit keskus kuus teenib.

"T1 keskus on jätkuvalt avatud ja külastajaid ootavad poed, söögi- ja meelelahutuskohad ning teised teenindusasutused. Jaekaubandusturu elavnemine on olnud abiks ja keskuse külastatavus on aegamööda paranenud. Suhtleme aktiivselt rentnikega ja proovime olla paindlikud nii palju kui võimalik, rõhutades ka, et meie eesmärk on leida keskusele ostja nii kiiresti kui võimalik," ütles Lepsoo.

Ärikinnisvara analüüsi ja nõustamisega tegeleva Catella Baltikumi haru partner Aleksandrs Tralmaks leiab, et T1 hädad algasid juba selle planeerimisest praegusesse asukohta küllastunud turu kontekstis, kuid usub, et õige ärimudeli korral on võimalik seda toimima panna.

"Mitmekorruseline ja paljude rentnikega kaubanduskeskus on väga keeruline investeering. Peab olema õige investor, vara peab olema omandatud õige hinnaga ning tuleb leida õige ärimudel. Palju suurem ala tuleb jätta meelelahutusteenustele ja muule sellisele, mis pole jaekaubandusega seotud," ütles Tralmaks.

85 miljoni eurost alghinda peab ta ülepaisutatuks, ent mis võiks õige hind olla, ta öelda ei oska: "Ma usun, et turg annab sellele kõige õigema vastuse."

Võlausaldajad loodavad, et Rail Balticu rajamine võiks keskuse külastajate jaoks atraktiivsemaks muuta.

"Pikas perspektiivis see asukoht on ju atraktiivne. Kui me vaatame, mis sinna kõrvale kerkima hakkab ja Rail Balticu projekt peaks olema väga tugev tulevikuvaatega lisafaktor, mis ümbritseva piirkonna varade väärtust peaks ka tõstma," ütles Toomas Vaher. "Koroona tõi kaasa muutused negatiivses suunas, aga praegu me näeme ju, et majandus läheb jälle üles. Kuidas see nüüd peegeldub kinnisvarahindades, seda saame näha lähiaegadel."

Tralmaks aga ütleb, et Rail Balticu valmimiseni on veel aega ning seegi ei pruugi osutuda võluvitsaks.

"Kas Rail Baltic toob täiendavalt inimesi kaubanduskeskusesse, ei tea keegi. See on spekulatsioon. Pealegi on T1 üle tee väga tugev konkurent Ülemiste keskuse näol olemas," tõdes Tralmaks.

Analüütik leiab, et kaubanduskeskused peavad end olukorras, kus kliendid üha enam e-kaubandust eelistavad, ümber orienteerima. Tralmaks usub, et lähiaastatel peab Tallinnas veel nii mõnigi keskmise suurusega kaubanduskeskus uksed sulgema ning leiab, et ellu jäävad need, kes on valmis kohanema, näiteks minnes fikseeritud üürihinnalt üle käibepõhise rendi arvestusele. Võluvitsa ta aga ei näe. Milline on jaekaubandusele orienteeritud kaubanduskeskuste tulevik, pole vaid T1 probleem, sellega maadleb kogu Euroopa.