Ühine eesmärk Tallinnas võib erakonnad kaevikutest välja tuua

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Keskerakonna volikogu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kohalike valimiste eel räägivad ka suurimad poliitilised vastased Tallinnas võimalusest kokku leppida. Selget soovi Keskerakond opositsiooni tõrjuda väljendavad siiski vaid paremerakonnad.

"Plats puhtaks!" hõikavad suured helesinised reklaamid. Kui 1992. aastal lubas Isamaa-nimeline valimisliit minema ajada kommunistid-kollaborandid, siis uued loosungid käivad Keskerakonna ainuvõimu pihta Tallinnas.

Isamaa linnapeakandidaat Urmas Reinsalu leiab, et ainult ainuvõimu lõpetamisest tegelikult ei piisa ning Tallinn vajab põhimõttelisemat muutust. 

"Need korruptsiooniskeemid, me näeme, need summad on kasvanud," ütles Reinsalu. "Varem räägiti miljonitest kroonidest, nüüd on juba miljonid eurod nendes skeemides. Siin tuleb ikkagi teha selge restart."

Sama meelt on EKRE linnapeakandidaat Martin Helme. "Nende valimiste põhiküsimus on see, kas Tallinn jätkab tänasel kursil ja sellel tänasel kursil jätkab ta ka siis, kui Keskerakonnal õnnestub leida endale koalitsioonikaaslane, kui keegi võetakse väiksemaks vennaks, või Tallinnas tehakse põhimõtteline suunamuutus ja Keskerakond saadetakse vahelduseks opositsiooni," arutles Helme.

Võimatu pole ju ka see, et väiksema venna rolli pakub valimiste favoriit Keskerakond just EKRE-le. Linnaeelarve hääletustel on EKRE oma õla alla pannud isegi ilma, et Keskerakonnal seda vaja läheks.

"Kui sa saad oma ettepanekud eelarvesse sisse, siis pole ratsionaalne seda eelarvet maha hääletada," selgitas Helme. "Eelarvehääletusest ei maksa kindlasti teha mingit ulatuslikku järeldust selle kohta, missugune on järgmine koalitsioon."

 Helme ütleb siiski, et ei välista kedagi. "Sisuliselt ma ütlen seda ka Keskerakonna kohta, aga poliitiliselt meil ei ole huvi Keskerakonda võimule aidata Tallinnas."

Urmas Reinsalu oletas, et Isamaale pakutaks väiksema venna rolli viimasena – siis, kui kõik teised juba "ei" on öelnud.

"Kui selline olukord tekib, et Isamaa oleks kaalukeel, et kas jätkab Mihhail Kõlvarti linnajuhtimine või on ühinenud opositsiooni alternatiiv, siis loomulikult Isamaa selge sõnum oleks, et me sooviksime ühinenud opositsiooni linnavalitsust," ütles Reinsalu.

Sotsid ja EKRE teineteist koalitsioonipartnerina ei välista

Kahest paremerakonnast niisuguse koalitsiooni jaoks ei piisa. Urmas Reinsalu soovib, et ka teised erakonnad avaldaks "ühinenud opositsioonile" toetust. Aga teised on pigem äraootavad.

Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid ütles, et ei välista kedagi, ei Keskerakonda ega EKRE-t.

"Ma arvan, et oleks päris suur viga korrata nende valimiste eel seda olukorda, mis oli 2019. aasta riigikoguvalimiste eel, kus erakonnad rääkisid peamiselt sellest, kas nad ühe erakonnaga on valmis koostööd tegema või ei ole valmis," selgitas Kaljulaid. "See kõik oli vesi EKRE veskile ja mina küll ei kavatse EKRE kampaaniat nende eest tegema hakata."

Veel läinud aasta alguses oli Kaljulaid hulga reljeefsema jutuga. Pärast seda, kui Helve Särgava sotside fraktsioonist välja heideti, pöördus Kaljulaid Reformierakonna poole ja kutsus neid loobuma kavast EKRE-ga koostööd teha.

"Leiame jätkuvalt, et eriti problemaatiline on Reformierakonna valmisolek tuua Eesti Vabariigi pealinnas võimule paremäärmuslikud populistid," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Neljapäeval ütles Kaljulaid, et see pole sugugi oluline küsimus. Hoopis tähtsam on tema sõnul, et Keskerakond Tallinnas uuesti ainuvõimu ei kindlustaks.

"Keskendume sellele, et oleks peale valimisi üldse võimalik läbirääkimisi pidada. Ja selle eesmärgi saavutamiseks peavad tegema hea tulemuse kõik Tallinnas kandideerivad opositsioonierakonnad," märkis Kaljulaid.

Eesti 200 linnapeakandidaat Marek Reinaas leiab, et Tallinna linnavõimu jagamisel mängib ideoloogia hoopis väiksemat rolli kui parlamendipoliitikas. Temagi ütles, et läbi tuleb rääkida kõigiga, teiste seas EKRE-ga, kellesse Eesti 200 muidu üsna kriitiliselt suhtub.

Reinaas tõi näiteks oma koduerakonna soovi linnaosadele suuremaid eelarveid ja rohkem otsustusvabadust anda. "Ja kui EKRE kiidab selle idee heaks, ega me ei saa nüüd öelda, et kuna te ideoloogiliselt olete kuskil hoopis teises äärmuses kui meie, siis me ei saa seda ellu viia," sõnas Reinaas.

Martin Helme ütles samuti, et munitsipaalküsimustes on ideoloogiat vähem kui riigi tasandil. "Aga see [koalitsiooni moodustamine - toim] muidugi eeldab seda, et kui maha istutakse ja hakatakse erinevaid programmilisi eesmärke kokku leppima, et sellega ka hakkama saadakse. Ma arvan, et tahe on olemas," lisas Helme.

Reinaas usub Reformierakonna ja Keskerakonna kokkulepet

Vaatamata kõigi opositsioonierakondade valmisolekule läbi rääkida, ei pea Reinaas laiapindset koalitsiooni kuigi tõenäoliseks. "Kõik, kes ridade vahelt lugeda oskavad, suudavad mõista, et põhimõtteliselt võib öelda, et Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on kokkulepe ilmselt valimisteks sõlmitud. Ja seda on kuulda olnud ka linna pealt, et niimoodi on."

Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal jälle ütles, et igasugune võimalike koalitsioonide üle spekuleerimine on praegu mõttetu. 

"Meie oleme võtnud hoiaku, et me arutame võimalikke koostööküsimusi täpselt päev pärast seda, kui rahvas mandaadi on andud ja selge, kes volikogus on," rõhutas Michal pea iga küsimuse peale, mis valimistest kaugemale ulatusid.

Niisiis ei luba Michal praegu kellelegi toetust ega ole valmis ka kedagi välistama. Ta märkis, et Tallinna probleem pole niivõrd Keskerakonna võim, vaid ühe erakonna ainuvõim.

"Ma arvan, et mistahes koalitsioon on igal juhul parem kui ainuvõimu jätkumine," märkis Michal. "Ma arvan, et seda arvavad tegelikult ka keskerakondlased ise, sest ainuvõim kulutab. See vastutus on üsna suur ja need probleemid on üsna suured."

Ehk ajas pole sallivamaks muutunud mitte ainult sotside ja EKRE suhtlemine, vaid ka Reformierakonna suhtumine Keskerakonda. 2017. aasta septembris, kui keskpartei linnapeakandidaat oli Taavi Aas, väljendus Michal hulga reljeefsemalt. 

"Reformi meeskond esindab Tallinnas neid, kes soovivad Keskerakonna mahavõtmist. Need, kes on Keskerakonda nõus võimul hoidma koostööga, ei paku Tallinna inimestele ega meie valijatele alternatiivi. Ei Savisaare Liit ega ka SDE, IRL, kes on Keskerakonna lojaalsed valitsuspartnerid ja valmis avalikult ka Tallinnas koostööks Keskerakonnaga," rääkis Michal toona.

Nüüd ütles Michal, et ühelt poolt on muutunud Keskerakond, teiselt poolt mängib rolli kahe partei koostöö riigitüüri juures.

"Arutatakse riigigümnaasiumi tulekut muuhulgas Lasnamäele, mis eestikeelse hariduse kvaliteeti parandaks Tallinnas. Kodakondsuspoliitikas on kokku lepitud, et muutusi ei tule," tõi Michal näiteks ning lisas, et oma rolli mängib ka ühiselt läbielatud kriisiaeg.

"Kui Keskerakond varem on ikkagi väga kõvasti vastu punninud näiteks meie mõttele lasteaia kohatasu kaotada, siis kriisi ajal tulid nad vastu ja ka teistes linnades juhtus seda," märkis Michal. "Nii et võib-olla ka siin oleme me isiklikul tasandil linnapeaga paremini läbi saama hakanud ja austame üksteist, hoolimata sellest, et üks on opositsioonis ja teine on koalitsioonis."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: