Hoolimata sellest, et koroonaviiruse periood on saadud sedavõrd kontrolli alla, et koolid saavad sammu normaalsuse suunas tagasi astuda ja kontaktõppega jätkata, on viimased kaks aastat selgelt mõjutanud väga tugevalt noorte vaimset tervist.

Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (nüüd haridus- ja noorteamet), Eesti Lastekaitse Liit ja Telia on viinud regulaarselt läbi Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelist uuringut, mis mullu keskendus kaugõppega toimetulekule.

Kuigi tulemustest selgus, et võrreldes teiste riikidega hindasid Eesti õpilased enda rahulolevust kõrgemalt (Eesti noorte rahuloluks 60 protsenti, Läti, Leedu ja Taani noortel alla 50 protsendi), siis suured muutused elukorralduses on kasvatanud rohkem üksinda olemise ja ekraani taga veetmise aega, tõmmanud koomale sotsiaalse kapitali ning ligipääsetavuse mitmekülgse abile. Inimkeeli on noorte vaimne tervis saanud löögi ja jäänud unarusse.

Seda kinnitab ka Eesti noorte vaimse tervise liikumise uuring, kus pooled vastanutest tajusid, et nende vaimse tervise seisund on eriolukorraga seotult halvenenud. Samuti on noored tähele pannud suitsiidsete mõtete süvenemist.

Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine. Meie täiskasvanutena peaksime vastutama selle eest, et noor teaks kust sellises olukorras on võimalik saada professionaalset tuge. Reaalsus on see, et järjekorrad koolipsühholoogide juures aina kasvavad, eravastuvõtt on liiga kallis ning ootejärjekord mitu kuud. Maakonnakeskustest väljaspool on abi saamine põhimõtteliselt võimatu. Noorel on aga mure ja lahendust on vaja sellele kohe.

Personaalne abi ja nõustamine jõuab vähesteni

See on fakt, et meil ei ole võimalik kiiresti kasvatada psühholoogide, logopeedide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate arvu. Seda puuduolevat spetsialistide hulka peavad täitma hakkama digitaalsed platvormid, mis pakuvad eneseabiharjutusi ja suhtlust päris- või mängukaaslasega.

Nüüdseks on (kooli)psühholoogide vastuvõtud osaliselt viidud juba veebikeskkondadesse, noored saavad abi Peaasjade virtuaalsest nõustamisest, aga ikkagi jõuame ka selliste lahenduste puhul lõpuks spetsialistide puuduseni. 

Meil on juba digilahendusi nii ennetuseks kui ka raviks

Eestist on juba alguse saanud selliseid digitaalseid lahendusi, millel on suur mõju ja potentsiaal aidata inimesi üle maailma. Kõneravi.ee pakub leevendust logopeedide vähesusele lasteaedades ja koolides, et lapsed saaksid juhendite abil iseseisvalt pidevalt kõneharjutusi teha. Kõneprobleemid on paraku sageli põhjuseks, miks laps muutub tõrjutuks ja eemaldub kaaslastest.

Vanemas kooliastmes võimendub stress ja hakkamasaamine koormusega. Paljudesse koolidesse jõudnud Clanbeat aitab soodustada enesejuhtimist, koostööd ja suhtlust klassis, mille järele vajadus kasvas just digitaalse koduõppe perioodil. Tõsisematele kroonilistele muredele pakuvad abi tervisetehnoloogia ettevõtte Triumf Health mobiilse tervise platvormid, millest üks mänguline lahendus esimese ja teise kooliastme lastele, kes on silmitsi terviseprobleemidega, ja teine ennetusliku sisuga õppemäng samas vanuserühmas olevatele lastele.

Kõik need lahendused on loodud Eestis, koostöös ekspertide, teadlaste ja lastega ning neil on potentsiaali lahendada lahendamatuna tunduvaid probleeme, kui abi ei jõua õigel ajal lasteni.

Meil on juba tehnoloogilised lahendused, millest võib olla reaalselt kasu. Psühholoogilise abi kättesaadavus paraku lähiajal olulisi paranemismärke ei näita. Mõistes nooremaid põlvkondi ja nähes nende igapäevaelu, on paratamatu, et digitaalsed lahendused hakkaksid nii praegu kui ka tulevikus nende vaimset tervist veel enam toetama. Saame vaid loota, et üha rohkem noori leiab kiiremat abi digitervise lahendustest ja et neid lahendusi tekib ka ajas juurde.