Memorandumis seisab, et väikese palga tõttu on politseinikud ja päästjad sunnitud tegema ületunde ja töötama ka teise tööandja juures.

Päästja brutokuupalk algab praegu 1068 eurost, mis on Eesti 2020. aasta keskmisest palgast 380 eurot väiksem. Politseiametniku brutokuupalk algab 1345 eurost, mis on Eesti keskmisest 103 eurot väiksem.

"Samuti on ees ootamas suur pensioneerumise laine nii politseinike kui päästjate seas. Vaja on suunata senisest rohkem raha politseinike ja päästjate väljaõppesse, et katta üha suurenev eesliini töötajate puudujääk," seisab dokumendis.

31 protsenti ehk 1201 politseiametnikku võivad järgnevatel aastatel töölt lahkuda vanuse tõttu. Päästetöötajate vaates on 30 protsenti ehk 455 päästetöödel
osalejatest 50-aastased või vanemad.

"Prognooside kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25-50 päästjat, sest madala töötasu tõttu ei tunne inimesed elukutse vastu huvi. Politseinikke jääb prognooside kohaselt igal järgmisel aastal puudu 75-115, sest siseturvalisuse hariduses ei ole piisavalt raha nende vajalikul arvul juurde koolitamiseks," on memorandumis kirjas.

Siseministeeriumi ettepanek on suunata igal aastal siseturvalisuse haridusse lisaks kolm miljonit eurot igal aastal lisaks 75 uue politseiniku ja 25 päästja väljaõppeks.

Samuti tuleb memorandumi järgi liikuda samm-sammult eesmärgi suunas, et tagada igale politseiametnikule ja päästjale 2025. aastaks minimaalselt 1,2-kordne Eesti keskmine palk. Selleks on vaja lisaraha 2022. aastaks 24 miljonit eurot ning 2025. aastaks 111,7 miljonit eurot.

Siseminister Kristian Jaani ütles ERR-ile, et asi on kriitilise tähtsusega ja kui rahastust ei ole võimalik saada, kannatab kindlasti ka siseturvalisus. "See, kus see siseturvalisus kannatab ongi see vananemine," lausus Jaani.

Siseminister rõhutas, et politseiametnike ja päästjate palgaküsimuse analüüs oli ka valitsuse tegevuskavas eraldi välja toodud.

Jaani avaldas lootust, et küsimus jõuab valitsuskabineti lauale septembri esimeses pooles.

Rahandusministri ülesannetes, justiitsminister Maris Lauri ütles ERR-ile, et ei ole selle memorandumiga kursis. "On selge, et igasuguseid eelarvelisi küsimusi arutatakse valitsuses, siis kui arutatakse eelarvet ja eelarvestrateegiat," sõnas Lauri.

"Kõikidel ministritel on erinevaid soove ja vajadusi. Eks siis istutakse, räägitakse, vaadatakse, mis on põhjendused, hinnatakse. Aga need faasid on alles ees. Mina ei kommenteeri asju, millega ma ei ole ise jõudnud tutvuda ja milles ei ole otsuseid ka kaalutletult tehtud," lisas Lauri.