Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et head majandusolukorda tuleks kasutada, et liikuda sinnapoole, kus riik ei kuluta rohkem kui tulu on. Seega tuleb tema sõnul maksuraha eest tehtavad kulud vaos hoida ning leida ka kokkuhoiukohti. Rahandusminister lisas, et tänu prognoositust paremale majanduskasvule saab leevendada varasemaid kokkuhoiuplaane, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeval räägiti valitsuskabinetis palgast. "Nii õpetajate palk, õpetajate-haridustöötajatega on seotud kultuuritöötajate palk, sisejulgeoleku palk, kui räägime päästjatest, aga ka politseinikest, aga ka sotsiaalhoolekanne - need on valdkonnad, kus probleem või mure on kõige teravam. Nendesse valdkondadesse ka minu soov on eelarve tegemise käigus lahendus leida," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Loodan, et siia ka mingi leevendus tuleb, sest keskmine palk läheb eest ära, inflatsioon on kõva ja tekib see oht tegelikult, et meil avalikus sektoris inimesed lahkuvad või me ei leia inimesi sinna tööle," ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

Siseminister Kristian Jaani (KE) ütles, et siseministeeriumi prioriteet on siseturvalisus, täiendavate õppekohtade loomine sisekaitseakadeemias, küberturvalisus ning politseinike ja päästjate palgatõus.

"Palgavajadus on 30 miljonit see kõige suurem visioon, astumaks edasi, et 2025. aastaks oleks siseturvalisuse miinimumpalk 1,2 Eesti keskmist," selgitas Jaani.

Rahandusministri sõnul on täpsetest numbritest seoses palgatõusudega veel vara rääkida.

"Ma arvan, et tajumaks, millistest suurusjärkudest me räägime, siis saab öelda, et üks protsent täiendavat palgakasvu nendes sektorites on umbes nelja ja poole miljoni suuruse mõjuga eelarvele," rääkis Pentus-Rosimannus.

Valitsus peab riigieelarve parlamendile esitama septembri lõpuks.