Eesti maatõugu loomad on järjest enam hinda minemas
Eesti põllumajandusmuuseumisse tulid kokku Eesti kaunimad tõuloomad. Tõuaretajate töö tunnustamiseks valiti välja kõige ilusamad loomad. Võõrtõugude ja ristandite kõrval läheb viimastel aastatel üha paremini Eesti maatõugu loomadel.
Ülenurmele põllumajandusmuuseumisse tuli laupäeval kokku kümneid kauneid tõuloomi. Esindatud olid nii küülikud, vutid, veised, hobused kui ka lambad.
"Tegelikult on see ju vana traditsioon. Juba Carl Robert Jakobson, kelle 180. sünniaastapäeva me tänavu tähistame, oli see, kes hakkas tegema tõuloomade väljanäitusi, tema enda loomad said preemiaid," rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid juht Merike Lang.
Viljandimaalt Kõpust sõitis Ülenurmele kaks ilusat lehma. Nende perenaise Sirje Kroonbergi sõnul tullakse näitusele ikka ja jälle muu hulgas selleks, et ka teiste karjade ja tõuaretuse suundadega kursis olla.
"Mida aretajad tahavad, et oleks veel paremini. Pikaealisus, et loomad oleks vanemad. Ei olegi nii tähtis see toodang, vaid vanus. Mida vanem loom, seda kauem ka peab karjas vastu, see on majanduslikult ka kasumlikum," lausus Kroonberg.
Viimastel aastatel on üha olulisemale kohale tõusnud Eesti oma tõud.
"Maakari, Eesti valgepealine lammas ja kihnu maalambad – kohalikele tõugudele on ka täiesti suur tähelepanu," ütles Lang.
Eesti tõulammaste aretusühingu juht Rein Mirka ütles, et nad on võtnud suuna kohalike tõugude taastamise peale.
"Nad on kõige vastupidavamad ja viimased kuumad suved on seda näidanud, et nad on kõige parema kasvuga. Võrreldes võõrtõugudega. Ja lammaste kokkuostjad on järjest rohkem neid nõudma hakanud. Ja meil on sidemed Rootsis ja Kesk-Aasias, kus on ka kliimatingimused sarnased, külmad talved. Ja järjest rohkem on neil huvi meie tõugude vastu," rääkis Mirka.
Eesti tõuaretajad näitasid oma töö tulemusi rahvale juba 30. korda.
Toimetaja: Marko Tooming