Eelmisel kooliaastal toimunud distantsõpe on toonud õpilastele kaasa nii vaimse tervise muresid kui ka õpilünki. Näiteks on põhikooli matemaatika lõpueksami keskmine tulemus 50 palli süsteemis langenud 2019. aastaga võrreldes  kaheksa ja pool punkti. Distantsõppe ajal  õpitu omandamise raskustest on rääkinud ka õpilased ise.

"Üks kolmandik õpilastest ütleb, et neil tekkis distantsõppe ajal õpitavast arusaamisega raskusi, ja me võime eeldada, et see on just see seltskond, kes vajab nüüd koolis diferentseeritud õpet," lausus haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Tallinna saksa gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu ütles, et eelmise aasta jooksul kasvas hariduslike erivajadustega õpilaste arv 120 protsenti. "Neid õpilasi tuli juurde, neil kõikidel ei ole õpiraskused, seal on ka teised põhjused ja teised mured, just õpilaste vaimne tervis, sotsiaalse suhtluse pool," lausus ta.

Kuigi koolidele on teada peamised valdkonnad, kus õpilüngad on kõige suuremad, kuluvad esimesed nädalad omandamata teadmiste tuvastamisele.

"Tulemas on tasemetööd, mis ei ole mitte hindamiseks, vaid taseme tuvastamiseks, ja meil on olemas ka ligikaudu 155 elektroonilist testi erinevates ainetes selleks, et õpetajad saaksid kiiresti ja mugavalt tuvastada, et kus kellelgi lüngad on jäänud," ütles Kersna.

Rundu märkis, et esimesed nädalad lähevadki selle peale, et kaardistada olukorda ja hakata rakendama tugimeetmeid.

Üldhariduskoolid said ministeeriumilt õpilünkade täitmiseks kuus miljonit eurot ehk 40 eurot õpilase kohta. Eelkõige kasutatakse seda lisakursuste või õpirühmade koostamiseks.

Eriti oleme fookusesse võtnud sel aastal põhikooli lõpuklassi. Nendele me pakume üht lisakursust matemaatikas ja füüsikas ja keemias. Pöörame rohkem tähelepanu nendele, et oleksid väikesed rühmad, keeletaseme põhiselt, sama ka matemaatikas. 4., 5., 6. klassis, 9. klassis, 10. klassis on meil temporühmad, natuke väiksemad, et oleks rahulikult aega süveneda ja käsitleda õpetajal ka neid teemasid, mille pidi võib-olla natuke liiga kiiresti sel aastal läbima," lausus Rundu.

Tallinna prantsuse lütseumi õppealajuhataja Anne Küüsmaa ütles, et nemad on loonu loodus- ja reaalainetes väikerühma. "Ilmselge on ju ka see, et selliste õpilastega ei saa toimida nii, et nad peavad olema seitse tundi koolimajas ja siis  veel midagi juurde õppima. Me oleme teinud nii, nad  on õppetundide ajal väikerühmana eraldi, eraldi õpetajaga ja seetõttu nende koolipäev ei lähe pikemaks," lausus Küüsmaa.

Vajadus teadmisi täiendada on suur eelkõige keeltes ja reaal- ning loodusteadustes,  Nii on õpilased otsinud lisakursusi ka väljastpoolt kodukooli.  Näiteks tuntakse huvi TalTechis toimuvate matemaatikakursuste vastu.

"Põhikooli matemaatika kursuste kontakttundidega rühmad olid paraku täis juba esimeseks septembriks, huvi on väga suur. Enne kui lapsed kooli läksid ja tegelikult oleks pidanud alles kooli peale mõtlema hakkama, olid rühmad juba täis," ütles TalTechi eksami- ja olümpiaadikooli juhataja Aet Karolin.

Et uus õppeaasta ei suurendaks lünki õpilaste teadmistes, on otsustatud, et nakatumise korral peab karantiini jääma vaid haige õpilane, mitte enam lähikontaktsed. Hübriidõpet sellel õppeaastal enam lahendusena ei nähta.

"Meil võib olla küll tahe, aga meil puudub ressurss tagada hübriidõpet. Nii et see, kes on kodus, ei saa päris samaväärset õpet kindlasti, aga on olnud ka enne koroonaaega lapsed kodus ja nad ei ole ju jäänud päris tähelepanuta," ütles Küüsmaa.

Rundu sõnul oli hübriidõppel väga madal tulemuslikkus ja teisest küljest õpetajatele väga suur lisakoormus. "Mu lootus on seda vältida. Pigem nii, et õpilane on haigena ära, tuleb kooli ja siis me saame pakkuda talle lisakonsultatsioone või abimeetmeid, mida ta vajab," nentis ta.

Nii loodab koolipere, et sellel õppeaastal on kõiki ohutusmeetmeid järgides võimalik tagada enamusele õpilastest kontaktõpe.

"Väga hea meel on selle üle, et üldhariduskoolide töötajatest on meil juba 80 protsenti vaktsineeritud ja noorte vaktsineerituse tase tõuseb praegu kõige kiiremini. Ka see annab kindluse, et me saame koole turvaliselt lahti hoida," märkis minister Kersna.

Küüsmaa sõnul on meeleolu positiivne. "Õpetaja tuleb ikkagi septembris või augusti lõpus tööle rõõmsa meelega. Meil on avaaktustel niisugune traditsioon, et me laulame koos "Pariisi tänavapoissi", ja ma isegi mõtlesin selle laulu ajal, et küll on tore, et see kooliaasta algab," lausus ta.