Seeder selgitas ERR-ile, et praeguses koalitsioonilepingus on kirjas, et pensionireformi tulemusel vabanenud raha suunatakse erakorralisse pensionitõusu ning keskmise pensioni ulatuses kehtestatakse tulumaksuvabastus.

"Minu jaoks on kummaline see, et pensionireformist tulev raha hakkab laekuma juba sel aastal märkimisväärses koguses, rääkimata järgmisest aastast, aga koalitsioon soovib pensionitõusu teha alles 2023. aasta alguses," ütles Seeder.

Isamaa esimehe sõnul on sellel tema hinnangul ka üks selge põhjus: 2023. aasta märtsis on riigikogu valimised ning seetõttu lükatakse selle tegemine valimis-eelsesse aega.

"Aus oleks seda teha järgmisest aastast, kuna sel aastal hakkab see raha kogunema ja uueks aastaks on see olemas," lisas ta.

Keskerakonnale tundub idee sümpaatne

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et Seedri ettepanek on oma sisult mõistlik.

"Keskerakonnale on alati see mõte sümpaatne olnud, aga igasuguste mõtete ja ideede elluviimine sõltub mitte ainult iseenda erakonna programmist, vaid koalitsioonipartnerite kokkuleppest," selgitas ta.

Karilaiu sõnul on laual plaan, et koalitsioonipartnerid arutaks seda ideed ning kui parlamendis on võimalik Seedri ettepanekule saada ka poliitiline kate, ei pruugi see jääda ainult ideeks.

Reformierakond mõttega päri pole

Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et Seedri jutt on üles ehitatud valeinfol.

"See ei ole nii, et Seeder ütleb, et see raha on olemas. Mina ütlen, et seda raha ei ole olemas. Sinna erakorralisse tõusu läheb ka laenuraha," ütles Sõerd ja lisas, et sotsiaalmaks üksi ei kata jooksvaid pensionimakseid.

Erakorraline pensionitõus koos tähtaegadega sai Sõerdi sõnul kirja koalitsioonilepingusse ja praegu pole olnud ühtegi viidet sellele, et lepet mingil põhjusel muutma hakkama peaks.

Samas on Isamaa eksitavat teavet jaganud juba pensionireformi eel, toonitas Sõerd.

"Ma mäletan väga hästi, kui seda nn sambalõhkumist ette valmistati ja kui Isamaa selle ideega välja tuli. Mina sain oma isiklikku postkasti Isamaa voldiku, kus oli suur pealkiri, et pensionisambas raha põleb ja olid toodud numbrid, mis olid tookord täiesti valed," sõnas ta.

Sõerd selgitas, et kui ta võtab näiteks enda pensionisamba, mille tootlikkus on Eesti keskmisel tasemel, siis nähtub seal selgelt, et tootlikkus on inflatsiooni ületanud.

"Omal näitel ütlen, et raha ei põlenud pensionifondis ja ei ole kunagi põlenud. Jah, tootlus võiks olla parem /---/, aga minu fondis on aasta kohta 3,77 protsenti ja see ületab inflatsiooni," ütles Sõerd.

Ta lisas, et avas teise samba 2002. aastal ja eriti suur on olnud tootlus viimastel aastatel. Seeder väitis Postimehe arvamusartiklis, et tootlus on paranenud, kuna pensionireformi tulemusel on haldustasud madalamaks läinud ja fondide omavaheline konkurents on suurenenud. Sõerd lükkab ka selle väite tagasi.

Ta selgitas, et tootlus hakkas kasvama juba siis, kui pensionifondide piiranguid vähendati, mitte pensionireformi tulemusel. Oma rolli on mänginud ka liitintressid, lisas Sõerd.

"Igal juhul need, kes koguvad pensionit teise sambasse, nendel on pension suurem kui ainult esimese samba peale lootma jäädes. Ei aita ka erakorralised pensionitõusud," ütles ta.

Seega võttis Sõerd kokku, et Seedri mõte ja arvutused on tema hinnangul juba pikemat aega olnud eksitavad ning ka viimast ettepanekut ei saa seetõttu täieliku tõena võtta.