Bideni toetus on langenud ja teda on kritiseeritud nii meedias kui ka kongressi koridorides, vahendas "Välisilm".

USA keskväejuhatuse endise ülema kindral David Petraeusi sõnul on strateegilise kannatlikkuse puudumine kriitilistel hetkedel kahjustanud USA liitlassuhteid ja suurendanud julgeolekuriski. "See on muutnud tühiseks 20 aasta pikkuse töö ja ohverduse," ütles ta.

Bideni on öelnud, et Afganistanist lahkumise otsus ei ole seotud ainult Afganistaniga. "See tähendab teiste riikide ülesehitamiseks mõeldud suurte sõjaväeoperatsioonide ajastu lõppu. Sellest mõtteviisist ja suuremahulistest missioonidest edasiliikumine muudab meid tugevamaks, tõhusamaks ja kaitstumaks kodus," sõnas Biden.

Kindral Petraeusi sõnul võib Bideni avaldusest välja lugeda, et USA on liikumas eemale maailma politseiniku rollist. Õhus on aga küsimus, et mida tähendab see pikemas vaates riigi tohutule sõjaväemasinale ja 700 miljardi dollari suurusele kaitse-eelarvele? Petraeusi sõnul ei tohiks ameeriklased mitte mingil juhul loobuda terrorismivastasest võitlusest, isegi kui suuremahulised missioonid on minevik.

"Üks suuremaid õppetunde, mida oleme viimase 20 aasta jooksul islamiäärmustlastega võideldes saanud, on see, et nad kasutavad ära juhtimisvaakumi. Me peame midagi selle vastu tegema. Me peame võtma juhtrolli ja see peaks olema riikide koalitsioon," sõnas Petraeus.

Lähis-Ida eksperdi Vali Nasri sõnul on ameeriklaste üks peamine eesmärk endiselt terrorirünnaku ärahoidmine kodumaal. Seetõttu on oluline kindlustada, et sellised äärmusrühmitused nagu Al Qaeda ja ISIS ei leiaks Afganistanis pelgupaika.

"Talibanil on 75 000 meest. Kas nad suudavad riiki kontrollida? Kas nad suudavad rahvast distsiplineerida? Mis juhtub, kui Taliban kaotab kontrolli, kui Afganistanis ei ole enam ainult üks valitsus ja Taliban kas killustub või seisab silmitsi tõsise vastupanuga? Sellisel juhul ei suuda nad kontrollida, kes hakkab nende keskel tegutsema," rääkis Nasr.

Petraeus ei usu, et lähitulevikus oleks USA või NATO liitlased ohus. "Ma olen aga mures, et nad suudavad luua virtuaalkalifaadi, sest neil ei ole kohapeal vastast," sõnas ta.

Afganistanis toimuval hoiavad tähelepanelikult silma peal ka naaberriigid, kellel on oma huvid ja mured. Teiste seas on aktiivseks muutunud Hiina, kes kardab Talibani valitsuse mõju uiguuri vähemusele.

"Islamipoliitika või -aktivism on neile tähtis. Asi ei ole niivõrd palju terrorismis, kui islami ülestõusu inspireerimises, mis peaks muutma võimusuhteid ja oleks omamoodi islami vabadusvõitlus," rääkis Nasr.

See on üks põhjus, miks Hiina võib olla huvitatud koostööst Talibaniga ja Nasri sõnul on neil ka piisavalt kauplemisruumi. "Taliban ei pääse ligi Maailmapanga ja IMF-i reservidele. Kui annetusorganisatsioonid kaovad, kui 75 protsenti nende eelarvest kaob, siis on võimalik, et Hiina pakub neile lühiajalist abi majanduse toetamiseks, kuid tahab ka midagi vastu," lisas ta.

USA soovib Hiina mõjuvõimu suurenemist maailmas iga hinna eest vältida, mistõttu on märkimisväärne, et Afganistanist lahkumine võib saavutada hoopis vastupidist.

"Kui soovime lähiõhutoetust, siis peame lennukikandja paigutama India ookeanisse, Lõuna-Hiina merest eemale, et korvata Bagrami õhubaasi kaotust. See idee, et pidime Afganistanist lahkuma, et keskenduda suurele vastasseisule, on täiesti ebaloogiline," rääkis Endine Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõunik H. R. McMaster.

McMaster rõhutas, et lisaks on Afganistanist lahkumine kahjustanud USA suhteid liitlastega, keda on ameeriklastel strateegilises võitluses Hiinaga vaja. Kindral Petraeusi sõnul tuleb administratsioonil teha nüüd tõsist tööd, et tõestada liitlastele, et USA on endiselt tõsiseltvõetav partner.

"Potentsiaalse vaenlase mõjutamiseks on vaja meelitada enda poolele võimalikult palju inimesi," märkis Petraeus.

See, et USA maine maailmas kannataks jäädavat kahju, on aga vähetõenäoline. Põrumisi on olnud ka varem, näiteks Vietnami sõjas.

"Toonane olukord oli palju hullem ja sellel oli teatud mõju, aga see ei tähendanud, et Vietnami sõjal järel ei olnud USA maailmas suurmängija. Seetõttu tuleks Afganistani olukorra järeldustega olla ettevaatlik," sõnas Lähis-Ida ekspert Laurel Miller.