Kiseli sõnul on analüütikud praeguse olukorra eest hoiatanud juba aastaid. "Kui meil siiani on olnud kogu piirkonnas palju süsinikuvaba elektritootmisvõimekust kogu piirkonnas, peamiselt Norras hüdrojaamade näol, tuulikuid, päikesepaneele, tuumajaamasid, siis praegu on tekkinud olukord, kus Norra hüdrojaamades vett ei ole, tase on keskmisest tunduvalt madalam, tuult väga palju ei ole, tuumajaamad on Põhjamaades hoolduses ja remondis," kirjeldas ta.

Kiseli sõnul tuleb vähese taastuvenergia tootmise tõttu toota elektrit süsinikku emiteerivates jaamades ehk gaasist, kivisöest ja Eestis põlevkivist. "Sinna juurde lisandub suur hinnalisa CO2 heitmekvoodi hinnalisast," rääkis Kisel.

"Kuna EL-is on pandud paika see, et kõik riigid võivad teatud ulatuses emiteerida ja kvoodi hind kujuneb sellest välja, mida rohkem toodetakse, seda kõrgemaks see hind läheb," ütles Kisel.

Soomes on elektrihind ka praegu siiski Baltikumist veidi soodsam "Soomes on tuumajaamad, täna natuke ka tuult. Nende abil saavad nad oma hinna alla. Kuna meie vahel on 1000 megavatti ühendust, siis see on täna tegelikult täiesti täis ehk nii palju kui on võimalik Soomest tuua, nii palju sealt tuuakse," lisas ta.  

"See osa, mis on puudu, toodetakse Baltimaades kohapeal ja see moodustab meie kõrgema hinna," sõnas Kisel.

Norra hüdrojaamades vee puudumine ja vähesed ühendused teevad energia nende mõnes hinnapiirkonnas kalliks.

Millal hind taas langeb, on Kiseli sõnul praegu väga raske prognoosida. "Ega siin väga palju julgustavaid tegureid ei paista. Veereservuaaride täitumine võtab palju aega. Soome, Norrasse peaks tulema palju vihma, tekiks rohkem tuult," kirjeldas Kisel.

Hinda tõstvaid tegureid on Baltikumi hinnapiirkonnas lähikuudel veelgi ja hinnakõikumised saavad tulevikus olema suured. "Järgmisel nädalal on Leedu lubanud sulgeda oma liinid Valgevenega. Mis tähendab, et ka sealt poolt enam odavamat elektrit sisse ei tule," lisas ta.

"Risk, et hind veelgi üles läheb on päris suur. Üks, mis hakkab veel mõjutama lähikuudel, valmis saab Norra ja Suurbritannia vaheline elektriühendus, mis tähendab, et Norra odavat elektrit hakatakse veelgi enam viima Norrast välja ja konkurents odavale elektrile suureneb veelgi," ültes Kisel.

Kiseli sõnul on neid tootjaid, kes võiks pidevalt elektrit toota, jäänud Põhjamaade ja Baltikumi piirkonnas väheseks. "Meil on põlevkivijaamad, mis on osad suletud, Läti ja Leedu on niikuinii omadega defitsiidis ja impordivad nii Rootsist kui Poolast, ka Venemaalt. Ega meil liiga palju valikuid ei ole," rääkis ta.