Osa Läti ladudes olevaid vaktsiinidoose aegub rutem, kui praeguses kaitsesüstimistempos neid ära kasutada jõutakse. Õigustatud järeldus – enne kui neid teistele annetada või müüa, võiks neid pakkuda oma inimestele. Kolmanda doosi kasuks räägib ka see, et neil, kes kaitsesüsti varem said, hakkab selle mõju langema.

Kas lubada kohe ja kõigile või vaid nõrgema tervisega inimestele – selle üle on Lätis nii eksperdid kui ka poliitikud väidelnud palju. Ja järeldus on – see ei saa olla poliitiline, vaid ekspertide analüüsil põhinev otsus.

"Otsustasime alustada nende inimeste vaktsineerimist kolmanda doosiga, kel on nõrgenenud immuunsüsteem. Kahe nädala pärast ootab valitsus terviseministeeriumi nägemust, kuidas saaks revaktsineerida laiemat osa ühiskonnast," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Kuigi ka vaktsineeritud nakatuvad, on Läti probleem need, kes pole veel üldse vaktsineerinud ning seetõttu viimasel nädalal hüppeliselt kasvanud haiglaravile pöördunute hulk. Daugavpilsi haiglas ja Riia Idakliinikus on juba välja kuulutatud erakorraline olukord.

Kõigist elanikest on Lätis täielikult vaktsineeritud 41 protsenti, ühe süsti saanuid on 46 protsenti.

"Meie riigis võtab hoogu vaktsineerimata inimeste pandeemia. Täna saabunud uutest andmetest nähtub, et 80 protsenti nakatunutest on vaktsineerimata, 98 protsenti haiglasse sattunuist on vaktsineerimata ja kõik koroona tagajärjel surnud olid vaktsineerimata," lausus Karinš.

Samas tehakse Lätis Eestiga võrreldes kordades rohkem teste. Masstestimist koolides plaanitakse edaspidi siiski teha üle kahe nädala, mitte iga nädal nagu praegu.

"Läinud nädalal jõudsime Lätis seni rekordilise testide hulgani – laboreis analüüsiti rohkem kui 220 000 proovi," ütles Läti terviseminister Daniels Pavluts.

Koolialguse masstestimine andis 13 protsenti kogu Läti nakkusega proovidest ja võimaldas viiruse laiemat levikut ära hoida rohkem kui paarisajas õppeasutuses.