20 aastat pärast 11. septembri terrorirünnakuid tehti kogu maailmas mälestuspaus, et hukkunuid meenutada. Paul Conlon elab aga nende mälestustega iga päev. Ta oli üks esimesi tuletõrjujaid, kes kaksiktornide juurde jõudis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pidime lihtsalt jooksma, teadmata mis variseb või kuhu see kukub," meenutas ta.

Terrorirünnakutes hukkus kokku 3000 inimest, kuid veel kümned tuhanded peavad siiani elama nende tagajärgedega. Endine politseinik Barbara Burnette töötas kaksiktornide rusude juures nädalaid ja see maksis talle tervise.

"Nad ütlesid, et mul on kopsuhaigus, mis on seotud 11. septembriga ja sellel ei ole ravi. Ma arvan, et ma ei öelnud perele kolm nädalat, sest ma ei saanud sellest kohe aru," rääkis ta.

"Võimalus, et need inimesed hingavad sisse mürgiseid materjale, oli olemas algusest peale ja püsis seal nii kaua, kuni see hunnik põles ja nad liigutasid suurtes kogustes tolmu," ütles arst Michael Crane.

Ta rõhutas, et kaksiktornide juures töötanud inimesed saavad aina vanemaks, mis tähendab, et nende tervisehädad muutuvad tõsisemaks ja nende ravimine kallimaks.

Rünnakutel on aga olnud ka poliitiline hind.

"Mõned asjad, mida pärast 11. septembrit tegime - näiteks Iraagi sõda - tekitasid kodus poliitilist lõhet, mille eest maksame siiani," ütles luure keskagentuuri endine juht Michael Morell.

"Keskendumine välismaistele islamiäärmuslastele julgustas tihti laiemat islamivastasust või islamofoobiat, mis on seotud ksenofoobiaga, mis omakorda on aluseks siseäärmuslusele," rääkis riikliku luuredirektoraadi endine ametnik Paul Pillar.

Tema sõnul põhjustasid rünnakute järel kehtestatud meetmed ka ülemilitariseerumist ja luureagentuuride suuremat jälgimist. Lisaks muutusid oluliselt karmimaks siselendude turvareeglid, mida järgitakse siiani.

"Iga päev ärkame üles ja küsime, mida peame tegema, et kaitsta inimeste turvalisust täna, homme ja ülehomme," tõdes föderaalse juurdlusbüroo juht Christopher Wray.

Analüütikud nõustuvad, et USA pinnal toimuva terrorirünnaku oht on praegu äärmiselt madal, kuid Talibani võimuletulekut Afganistanis jälgitakse murelikult. Sõja lõpp on tekitanud ameeriklastes vastakaid tundeid. Pew uuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi leidis 69 protsenti vastanutest, et USA ei saavutanud Afganistanis seatud eesmärke.