Luik: 9/11 mõjud kestavad siiani

Jüri Luik
Jüri Luik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endise kaitse- ja välisministri ning pikaajalise diplomaadi Jüri Luige hinnangul on 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute (9/11) mõju rahvusvahelisele julgeolekupoliitikale ning sõjandusele lai ja sügav ning kestab siiani.

"On selge, et 9/11 muutis maailma julgeolekupilti täielikult," ütles Luik kommentaaris ERR-ile. "See muutis riikide omavahelisi suhteid, muutis isegi sõjapidamise definitsiooni konventsionaalset sõjast, mida peetakse tankidega, eriüksuste sõjaks."

Praegune Eesti suursaadik NATO juures meenutas, et pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikides kuulutas tollane USA president George W. Bush välja globaalse sõja terrorismi vastu.

"Meie jaoks oli see samuti märgiline sündmus, [aga] võib-olla isegi teisest aspektist. Tol ajal olime ju üks NATO liikmekandidaat ja meie jaoks oli päris oluline see, et sõda terrorismi vastu pühkis need vanad konfliktid laualt minema," tõdes Luik. "Ja see suur teema, et kuidas kaitsta Balti riike Venemaa vastu ja kas Venemaa ei vihasta (kui Balti riigid NATO-sse võetakse - toim.), see kadus nagu kaardilt ära. Väga paradoksaalsel kombel globaalne terrorismivastane sõda, kus Vene president Vladimir Putin ja president Bush olid ühel poolel, lihtsustas ka Balti riikide võtmist NATO-sse," rääkis suursaadik.

Globaalses ulatuses oli tegu siiski traagilise sündmusega, mis tõi tulevikus kaasa ka rea stabiliseerimisoperatsioone erinevates riikides nagu Afganistanis ning hiljem Iraagis ja ka Liibüas, lisas Luik.

Afganistani suhtes ei olnud muid võimalusi

Afganistanis valitseva islamiliikumise Taliban kaitse all tegutsenud terrorirühmituse al-Qaeda korraldatud rünnakud New Yorgis tingisid USA ja selle liitlaste tungimise Afganistani ning sinna jäämise, et riiki stabiliseerida.

"Idee oli ju selles, et kuigi Taliban, mis keeldus välja andmast toonast al-Qaeda juhti Osama bin Ladenit, aeti USA vägede ja Põhjaalliansi poolt minema, siis oli selge, et nad (Taliban - toim.) tuleksid tagasi, kui ei prooviks Afganistani mingil viisil stabiliseerida, ehitada seal üles teistsugune režiim, kes suudab oma territooriumi kontrollida," selgitas Luik.

Kuigi täna võib öelda, et pärast 20-aastast sõda Afganistanist välja tõmbudes on idee stabiliseerimisoperatsioonist tugeva hoobi saanud, siis Luige hinnangul ei olnud sel ajal muud võimalust.

"Me võime täna, 20 aastat hiljem, seda kritiseerida, aga tollel hetkel ma ei näe, et meil oleks olnud mingisuguseid valikuid, juhul kui me oleks tahtnud, et Afganistan ei oleks endiselt terrorismipesa," rääkis ta.

Terrorivastane sõda tugevdas autoritaarseid režiime

Luik tõi negatiivse asjaoluna välja, et sõda terrorismi vastu hägustas arusaamu sellest, millised on riikide volitused oma kodanike suhtes ning seda eriti autoritaarsete režiimide juures.

"Seda on praegu väga palju hakanud ära kasutama sellised totalitaarsed riigid nagu Hiina või ka Venemaa, mis on ka osalt viidates sõjale terrorismi vastu käivitanud totaalse jälgimissüsteemi, käivitanud süsteemi, kus inimesi on väga lihtne arreteerida," rääkis suursaadik.

"Kui me toome näiteks kas või [vangistatud Vene opositsiooniliidri] Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase organisatsiooni Moskvas, siis see organisatsioon on nimetatud äärmusorganisatsiooniks, mis ju sisuliselt, see tähendab, et tegu on peaaegu terroristliku organisatsiooniga, mis annab võimaluse see ka viivitamatult sulgeda ja isegi kõiki karistada, kes selle organisatsiooniga seotud," tõi Luik näiteks.

"Nii, et väga paljud globaalse terrorismivastase sõja aspektid on sellised, mis tõenäoliselt jäävad meiega väga pikaks ajaks ja kus autoritaarsed riigid neid elemente oma huvides ära kasutavad, aga mis loomulikult ei olnud kunagi niimoodi mõeldud," tõdes ta.

Vajadus relvajõude ümber kujundada

Luik meenutas, et USA president Joe Biden tõi vägede Afganistanist väljaviimise üheks põhjenduseks vajaduse seista rohkem vastu Hiinale ja Venemaale.

"Sellel on oma loogika, sest Hiina ja Venemaa vastu seismine eeldab päris põhjalikku vägede süsteemi muutust Ameerika Ühendriikidelt. Mis tähendab seda, et terrorismivastase võitluse vägede – kerge jalavägi, eriüksused – asemel tuleb väga palju keskenduda arenenud tehnoloogiatel töötavatele relvadele, mis on väga kallid. Tuleb keskenduda raskerelvastusele, mis struktuurilt on hoopis teistsugune," selgitas suursaadik.

"Nii et mõnes mõttes on tõsi see, et praegu, pärast stabiliseerimisoperatsioonide lõppu, saavad relvajõud rohkem keskenduda teistele ülesannetele," lisa ta.

"Samas ma oleksin väga ettevaatlik ütlemaks, et me kunagi mitte kuskile mingisugusesse sellisele Afganistani-tüüpi operatsioonile enam ei lähe," lisas Luik ning rõhutas "meie" all lääneriike tervikuna.. "Sest me ei tea kunagi, mis võib juhtuda ja on üsnagi selge, et kui me põrkaksime praegu kokku analoogilise situatsiooniga nagu oli 20 aastat tagasi siis on väga võimalik, et paljud otsused, mida me toona tegime, me teeksime täpselt samamoodi."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: