"Välisilm": maailm kiirustab Talibaniga suhtlema
Maailm kiirustab Afganistanis võimu võtnud Talibaniga suhtlema, et tuua riigist ära sinna jäänud kaasmaalased ning kuna on mures Talibani võidu võimalike mõjude pärast piirkonnas laiemalt, edastas "Välisilm".
Elus näide otsusest, mis on osutunud parajaks pommiks ja paisanud õhku hulgaliselt küsimusi ja uusi hirme on Afganistan. Laupäeval tuli selle kõige foonil võtta ameeriklastel vastu 11. septembri terroritegude 20. aastapäev.
Otsus väed vahetult enne 11. septembri 20. aastapäeva Afganistanist välja tuua oli ilmselgelt seotud lootusega anda võtmed üle lääne tunnustatud valitsusele, et saaks kodus rahulikult sellele sõjale joone alla tõmmata. Nüüd aga sattus 11. septembri aastapäev uuele šokielamusele, mis raamistab Al-Qaeda rünnakud terroristide võiduks, kuna neid võõrustanud Taliban on värskelt võimul ja kõik võib jälle korduda. Igal juhul on ameeriklastel, mida seedida.
Nagu ka afgaanidel, kes ei tea endiselt, mis täpselt toimuma hakkab, kas näiteks habemed muutuvad jälle kohustuslikuks ning habemeajajad jäävad töötuks?
"Prohvet Muhamedi ütlustest ja tavadest tuleb kinni pidada, kuid mitte jõuga. Ei ole õiglane habet või pikki juukseid vägisi nõuda. Ei ole õiglane nõuda, et ma kannaks pikki juukseid ja näeksin välja nagu tiiger," rääkis Kabuli elanik Baz Mohammad.
"Kui asjad hakkavad siin halvasti minema, tuleb meil leida viis, kuidas lahkuda Pakistani või mõnda teise riiki. Me peame minema, sest meil on peres neli-viis inimest, keda tuleb toita, koolitada jne. Kui majanduslik olukord muutub talumatuks, tuleb meil riigist lahkuda," ütles Kabuli habemeajaja Nazar Mohammad.
Segane seis sunnib ennast ise kaitsma ja on löönud õitsele relvaäri. "Pered, kes vajavad relvi, saavad Vene relvi 681 kuni 1093 dollari eest, kuid Hiina relvad on odavamad," selgitas Kandahari relvaärimees Khodaydaad.
Olukorra karikatuursusest hoolimata kiirustab maailm Talibaniga suhtlema, otsides selleks turvalisimat moodust, et säilitada oma nägu ja tuua Afganistanist ära USA korraldatud õhusillalt maha jäänud kaasmaalased.
"Loomulikult tahame Kabulis uuesti saatkonna avada. Meil on vaja diplomaatilist esindust kohapeal. Eriti nüüd, kui peame täitma oma kohustused, et tuua välja kõik Saksamaa kodanikud, et aidata kohalikel riigist välja saada," ütles Saksamaa välisminister Heiko Maas.
Aga keeruline on Talibaniga nägu määrimata suhelda, kui ajakirjanikud Afganistanis peksa saavad. Mis juhtus 8. septembril, kui kajastati Panjshiri orus toimunud Talibani vastast meeleavaldust?
"Seitse või kaheksa inimest peksid meid umbes kümme minutit nii tugevalt, kui nad suutsid. Nad tagusid meid keppidega kogu jõust. Kui nad nägid, et oleme meelemärkuseta, vedasid nad meid ühte lukustatud keldrisse," kirjeldas ajakirjanik Taqi Daryabi.
"Ma soovin, et rahvusvaheline üldsus austaks ajakirjanikke, austaks sõnavabadust, ajakirjandusvabadust. See on meie nõue rahvusvahelisele üldsusele, et nad nõuaksid Talibanilt, et ükski ajakirjanik ei saaks enam sedasi peksa nagu meie," rääkis ajakirjanik Neamat Naghdi.
60 protsenti Afganistani elanikest on sündinud viimase kahekümne aasta jooksul. Seega pole imestada, et keerulistest oludest hoolimata on praegu ikkagi ka naised tänavatel vabadusi nõudmas.
Talibani sõnul on taolised naised USA agendid ning möödunud nädalal võis tänavatel näha ka teistsuguseid naisi, kes uut võimu ülistasid ja kandsid loosungeid, millel kirjad: "Me jääme siia, et üles ehitada oma kodumaa" ja "Oleme rahul islamivõitlejate tegudega." Neid ei aetud laiali. Neid turvasid Talibani võitlejad.
Maailm kiirustab Talibaniga suhtlema ka seetõttu, et on mures Talibani võidu võimalike mõjude pärast piirkonnas laiemalt.
"Ameeriklaste ja tema liitlaste lahkumine Afganistanist on toonud endaga kaasa uue kriisiolukorra ning pole selge, kuidas see kõik piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut mõjutama hakkab," ütles Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa jättis saatkonna Kabulis küll alles, kuid harjutas samas möödunud nädalal Kõrgõzstanis koos kirgiiside, tadžikkide ja kasahhidega terrorismivastast võitlust.
"Olin hiljuti Afganistani ja Tadžikistani Vabariigi piiril ning nägin, mis seal toimub. Ma arvan, et meil tuleb olla valmis igasugusteks arenguteks. Sel põhjusel oleme valinud õppusele aktuaalse eesmärgi – terrorismiohtude vastu võitlemise," selgitas kindral Anatoli Sidorov.
Toimetaja: Merili Nael