Samost ja Sildam arutasid tuleva aasta eelarvet ja kärbete võimalust

Foto: Ken Mürk/ERR

Rahandusministeeriumi avaldatud suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu enam, kui kevadel oodati. Nüüd on valitsusel aeg arutada, kas minna edasi kevadel plaanitud eelarvekärbetega või mitte ja kuidas koostada määramatus olukorras järgmise aasta eelarvet, rääkisid Vikerraadio eetris ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam.

Veel tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium aasta majanduskasvuks 2,5 protsenti ja inflatsiooniks kaks protsenti. Neljapäeval avaldatud majandusprognoosis näeb ministeerium ette 9,5 protsenti ja inflatsiooniks 3,8 protsenti, rääkis Samost.

Sildam juhtis tähelepanu, et kasvunumbrid on suured, kuna need on võrdluses kriisiaastaga, kus koroonaviiruse levik pani mitmed majandussektorid seisma.

Saatejuhid arutasid, kas suurenenud maksutulud ja kõrge majanduskasvu prognoos võimaldab valitsusel alanud eelarvearutelude käigus loobuda seni plaanitud kärbetest.

"Nüüd on selgunud, et maksutulud on olnud 500 miljonit eurot suuremad, kui kevadel oodati," ütles Samost. "See tähendab põhimõtteliselt seda, et järgmisel aastal on maksutulud 600 miljonit suuremad kui kevadel oodati, mis omakorda tähendab, et planeeritav eelarvepuudujääk jääb oluliselt väiksemaks."

Samost märkis, et valitsus peab arvestama ka teisest pensionisambast vabanenud rahaga, mis võib tulusid veel enam tõsta.

"Eks valitsusel ongi see mõttekoht, kas teha lootuse eelarve või pettumuste eelarve. Ühelt poolt pidades silmas kogu frustratsiooni, mis ühiskonnas koroona on paratamatult tekitanud ja inimeste arusaadavat soovi positiivsete uudiste järele, teiselt poolt pidades silmas, et pooleteist aasta pärast on uued valimised," rääkis Sildam.

Samost sõnas, et Keskerakond kindlasti ei soovi kärpeid ja nüüd toetavad majanduskasv ja maksulaekumine nende argumente. "Küllap leitakse paar üsna virtuaalset kokkuhoiu või kärpesegmenti, mida saab näidata kui Reformierakonna võitu eelarvedistsipliinist kinni pidamisel ja palgatõuse, investeeringuid ja muud toredat, mida saavad valitsuskoalitsiooni erakonnad minna oma valijatele presenteerima," ütles ta.

Järgnevatel aastatel peab riik pensionikogujatele hüvitama ka vahepeal peatatud sissemaksed teise pensionisambasse, mis tuleb kompenseerida koos intressiga. "Arvati, et ega aktsiaturgudel mingit suurt tõusu ei tule, mis seal ikka kompenseerida tuleb. Selgub, et aktsiaturud tõusid niivõrd jõuliselt, et kompenseerida tuleb võib-olla rohkem kui 50 miljonit, lisaks nendele paarisajale miljonile, mis tuleb riigi poolt lihtsalt saamata jäänud osa ära maksta," rääkis Samost.

"See on minu meelest väga ere ja reljeefne näide sellest, mis juhtub, kui meil on see dogma, et me ei laena. Põhimõtteliselt samal hetkel oleks Eesti saanud võtta maailmaturgudelt laenu nullilähedase intressiga. Selle asemel otsustati võtta laenu pensionikogujatelt ja intressiks kujunes selline kiirlaenu või krediitkaardi intressi lähedane 16 protsenti," rääkis Samost.

Sildam märkis, et otsuseid tehti ajas, mis oli täis määramatust, mil ei olnud teada, kuhu maailm koroonaviirusega liigub. "Oli meeles 2008. aasta õudne kogemus, kõik mäletavad, kuidas Läti oli kokku kukkumise serval. Kõik need, kes tegid otsuseid, lähtusid ikkagi sellest teadmisest ja arusaamadest, mis toona olid ja eesmärk oli mitte väga sügavasse auku kukkuda," lisas ta.

Samost tõi välja keskpanga presidendi Madis Mülleri hoiatuse, et inflatsioon ei pruugi aeglustuda nii kiiresti, kui Euroopa Keskpank seda prognoosib. Samosti sõnul on rahandusministeeriumi prognoos ka inflatsiooni osas optimistlik. "Vaadates ümberringi toimuvat, ei tundu see väga realistlik. See tähendab, et ühest küljest laekub riigieelarvesse rohkem raha maksudena, aga teisest küljest, et kõigil on ka väljaminekud suuremad, nii meil maksumaksjatena kui riigil maksude teel kogutud raha laiali jagamisel," rääkis ta.

Sildam märkis, et järgmise aasta eelarve koostamine on keeruline, kuna määramatust on väga palju.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: