Kuna Vireenile 3,7 miljonit eurot maksma läinud katlamaja toodab 16 000 megavatt-tundi soojust aastas, mida on poole rohkem kui ettevõttel endal tarvis, siis otsitakse lahendusi üle jääva soojuse kasutamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lahenduseks oleks see, kui me saaksime välja ehitada soojaakumulatsiooni. On välja arvutatud, et soojaaukumulatsioon peaks olema tuhandekandine, kust oleks võimalik sooja pakkuda kõrval asuvale tööstuspargile. Meil on käinud arutelud Jõgeva sordiaretusjaamaga, et paigaldada siia kasvuhooned, et hakata kasvatama minikurgi- ja tomatiseemneid," ütles Vireeni juhataja Tarmo Terav.

Liha-kondijahu tunnistati Euroopa Liidus biokütuseks eelmise aasta suvel.

Lisaks liha-kondijahule toodab Vireen ka rasva, mis läheb eksporti. "Sellise rasva hind on viimastel aastatel hästi palju tõsnud ja tundub, et see trend jätkub," ütles Terav.

AS Vireen, algse nimega Loomsete Jäätmete Käitlemise AS, asutati 20 aastat tagasi ja tehas käivitus 2005. aasta jaanuarikuus. Vireeni omanik on Maaeluministeeriumi kaudu Eesti riik.