Hololei rääkis "Terevisioonis", et Balti lennundusturg on väike, kuid toimib.

"Kuidas Eesti riigile kuuluv lennuettevõte (Nordica - toim) tegevust jätkab, on küsimus omanikule. Kui meil on riigi omanduses lennuettevõte, siis oleks elementaarne, et ta lendaks kodulennujaamast eri sihtkohtadesse. Täna ta seda ei tee seda. Täna teeb allhankeid ja teeb seda edukalt, mis aitab ettevõtet vee peal hoida. Kas see on aga riigi omanduses oleva lennufirma tulevik, see on küsimus omanikele," ütles Hololei.

Hololei rääkis, et ajutine riigiabi raamistik lennunduses kestab aasta lõpuni ja siis jõutakse tagasi pandeemiaeelsesse normaalsusesse.

"Riigiabi on lubatud lennunduses anda turu tingimustel üks kord 10 aasta jooksul. Pandeemia ajal on olnud võimalused teistsugused kui normaalses olukorras. Seetõttu on eri lennuettevõtted saanud pandeemia ajal selliseid riigiabi süste, mida nad muidu ei saaks. Eriolukord kestab selle aasta lõpuni ja siis jõuame tagasi normaalsusesse. Kuid ka need praegused rahasüstid peavad olema legaalsed ja me kontrollime neid," kinnitas Hololei.

Pandeemia-aegse riigiabiga on mitmed lennufirmad palju abi saanud, mis on Hololei hinnangul mõistlik, sest pandeemia on olnud ülekohtune eriti turismi- ja transpordisektorile.

"Teiselt poolt on ka selliseid lennufirmasid, kes ei ole sentigi abi saanud ja kes lendavad täna kõige rohkem. Parim näide on Ryanair. Neil on täna 87 protsenti lendudest, mis olid neil enne pandeemiat. Samas kui need lennufirmad, kes on saanud suuri toetusi, lendavad kuskil 50 protsendi peal."

Hololei selgitas, et kui ettevõte on paindlik ja suuteline eri turutingimustes kiiresti kohanema, siis suudavad nad ka sellises keerulises olukorras kui koroonapandeemia ka välja tulla.

"Meil on vaja, et Euroopas säiliks ühtne lennuruum. See on muutnud lennunduse kättesaadavaks ja odavaks. Sellepärast on meil vaja lennuettevõtjaid. Kuid konkurents on see, mis edasi viib, mitte mingid administratiivsed võtted. Ja seda konkurentsi peame me hoidma igas olukorras."

Koroonapandeemia üheks suurimaks veaks peab Hololei seda, et riigid sulgesid piire, mille tõttu kadus inimestel ära igasugune soov reisida.

"Sa ei teadnud, kuhu sa jõuad. Millised on need tingimused. Kas pead istuma karantiinis. Millised dokumendid peavad sul olema. See kõik oli väga suur tagasilöök. Ja võttis poolteist aastat, et sellest üle saada."

1. juulist kehtima hakanud digitaalne COVID-sertifikaat on aidanud Hololei sõnul Euroopa lennundust oluliselt taastada.

"Sellised sammud oleks pidanud palju-palju varem astuma. Aga eks see pandeemia tuli meile kõigile ootamatusena ja me ei osanud kohe reageerida. Kõige olulisem õppetund sellest kaasa võtta on see, et ei tekiks enam olukorda, kus kõik suletakse. Kus inimesed on teadmatuses ja igasugu ühendatavus lõpetatakse ära. Seda ei tohiks mitte kunagi juhtuda enam."