Kiviselg rääkis kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et sel nädalal on lahingutegevuse intensiivsus natukene langenud, väike vaherahu on hakanud kehtima Olõški linnas ning jätkunud on kaugmaalöögid mõlema riigi territooriumile. Samuti Bulgaaria ja Rumeenia lähistel said taas droonitabamusi kaubalaevad.

Ta märkis, et nii Ukraina kui ka Venemaa on väljendanud oma seisukohti seoses võimalike rahuläbirääkimistega Abu Dhabis.

"Ukraina on jätkuvalt valmis sõlmima osalist või täielikku vaherahu. Kiiev on ennekõike huvitatud energiataristu pihta löökide lõpetamisest ja samuti sõjategevuse lõpetamisest Mustal merel, et saaks jätkata viljaväljaveoga, ning samuti on olulisel kohal sõjavangide vahetamise temaatika. Venemaa on omalt poolt teatanud, et nemad ei ole nõus ajutise vaherahu kehtestamisega – välja arvatud humanitaareesmärkidel, mis viitabki Hersoni oblastis Oleškõ linnas kehtima hakanud vaherahule. Samuti ei leia Moskva, et läbirääkimiste ajaks peaks peatama sõjategevuse," rääkis Kiviselg.

"Samuti on Moskva öelnud, et nad ei oota Abu Dhabi rahuläbirääkimistelt midagi väga suurt, küll aga ootavad nad, et Euroopa riigid või lääneriigid tühistaksid Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Samuti on Venemaa välja toonud, et nad on huvitatud kestvatest lahendustest, mis nende mõistes tähendab siis täielikult Venemaa territoriaalseid ja julgeolekualaseid nõudmisi, arvestades siis Ukraina territooriumi annekteerimist ja teise poole pealt samuti Euroopa julgeolekuarhitektuuri alaseid kõnelusi," lausus Kiviselg.

Venemaa on veidi üle kahe kuuga kaotanud pea 100 000 sõdurit

Kiviselg rääkis, et rindel on möödunud nädala jooksul toimunud 190 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on ca 20 protsenti vähem kui eelmisel nädalal.

"Peamised suunad on jäänud täpselt samaks, nagu olid eelmisel nädalal ja ka möödunud nädalatel – ehk Pokrovsk, Konstantõnivka, Huljaipole ning Lõuna-Slobožanske suund. Ukraina omalt poolt on viinud läbi vasturünnakuid Oleksandrivka suunal, kus on ka teatavat edu saavutatud, samuti Huljaipole ja Kupjanski suunal," sõnas ta.

Kiviselg tõi välja, et Venemaa on on möödunud nädala jooksul kaotanud ca 1700 sõjaväelast ööpäevas, mis kokku teeb juba üheksa nädalat järjest, kus kaotused on üle 10 000 võitleja nädalas. See teeb tema sõnul suure tõenäosusega oktoobrikuust selle sõja kõige verisema kuu Vene sõdurite jaoks.

Oleškõ elanikud on olnud muust maailmast ära lõigatud

Hersoni oblastis asuva Oleškõ linna vaherahust rääkides ütles Kiviselg, et selle 27. oktoobril sõlmitud vaherahu algatus tuli Ameerika presidendiproua Melania Trumpi vahendusel.

"Linnas oli enne sõda ca 24 000 elanikku, mis on umbes sama suur kui meil Rae või Viimsi vald. Tänaseks on sinna piirkonda jäänud ca 2000 inimest. Need inimesed on olnud ära lõigatud muust maailmast selle aasta aprillist-maist alates, kui Vene pool pole sinna enam lubanud ei toitu ega medikamente. Ukraina pool on üritanud üle Dnepri jõe droonidega sinna täiendusi viia, kuid linn on olnud osaliselt ümbritsetud miinidega ja sealt sisse-välja liikumine ei ole varasemalt võimalik olnud," ütles Kiviselg.

"Nüüd on nii-nimetatud humanitaarvaherahu loodud, siiamaani on see kestnud ja peaks kestma kuni 1. novembrini ja see võimaldab sinna eelpool toodud vahendeid sisse viia ning samuti inimesi evakueerida, algselt küll Venemaa poolt okupeeritud territooriumile, kuid lõpuks siis tõenäoliselt ka Ukrainasse," rääkis Kiviselg.

Venemaa kauglöögid olid suunatud otseselt tsiviilisikute vastu

Venemaa kauglöökidest rääkides, ütles Kiviselg, et need on Ukraina territooriumil mitmeid oblasteid tabanud. "Rünnakute sihtmärkideks on olnud peamiselt tsiviil-, sotsiaal- ja energiataristu, logistika ning transport. Ja õhulöögid olid suunatud ka otseselt tsiviilisikute vastu, mille kõige ilmekamaks tõestuseks on kobarmoona kandnud rakettide kasutamine Kiievis 22. oktoobri öösel," ütles Kiviselg.

"Ukraina omalt poolt on jätkanud kauglöökide andmist sõjatööstuskompleksile – olulise keemia-, metallurgia-, elektroonika- ja lennutööstusettevõtete pihta erinevates Venemaa oblastites. Samuti on jätkunud rindeäärsete piirkondade rünnakud eelkõige õhutõrje- ja elektroonilise sõjapidamise vahendite vastu; rünnatud on laskemoonaladusid, sidekeskusi okupeeritud aladel ja piirilähedastel aladel ning samuti on jätkunud andmekeskuste vastu suunatud rünnakud Nižni Novgorodi ja Omski oblastis," lausus Kiviselg.

Kiviselja sõnul on oktoobrikuu jooksul Rumeenia ja Bulgaaria lähistel saanud droonitabamusi üheksa laeva, millest neli on uppunud ja vähemalt ühe laeva puhul on tuvastatud laev, et see sõitis Komooride lipu all ja mis sai tabamuse Rumeenia territoriaalvetes. Kaks alust on saanud tabamuse väga lähedal Rumeenia territoriaalvetele.

"Sellega seoses on ka Rumeenia hävitajad Musta mere kohal alla tulistanud riigi õhuruumi sisenenud Vene päritolu reaktiivdroone. Rumeenia ja Bulgaaria sündmustele järgnevalt on NATO otsustanud siirata Musta mere piirkonda täiendavaid merepatrull-lennukeid, droone ja radarisüsteeme," lausus Kiviselg.