Julgeolekualaste päringute tegemine puudutab riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega seotud teabehankeid.

"Need on ühed vähestest päringutest Eesti riigis, mida andmejälgija abil puudutatud inimestele ei hakatagi tutvustama. Piltlikult öeldes kui kedagi kahtlustatakse riigireetmises või terroriakti korraldamises, siis seda menetlust hiljem inimesele andmejälgija kaudu ei tutvustata," selgitas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (E200). 

Lisaks on kaitsepolitseiametil (kapo) volitus kasutada täitmisregistrit riigisaladuse ligipääsu andmisel. "Sel juhul on riigisaladusele ligipääsu taotlev inimene andnud nõusoleku taustakontrolliks, mistõttu pole ka julgeolekukontrollis tehtud pangapäringute andmejälgijas kuvamine mõttekas," ütles Pakosta. 

Kaitsepolitseiamet esitas sel nädalal justiits- ja digiministeeriumile uue ning üksnes julgeolekuasutuste seadusel põhineva ligipääsu taotluse. 

Justiits- ja digiministeerium andis neljapäeval selle kitsa taotluse alusel registrite ja infosüsteemide keskusele (RIK) korralduse avada kaitsepolitseiametile ligipääs täitmisregistrile. 

Ligipääs avati reedel.

Justiits- ja digiministeerium peatas oktoobris politsei- ja piirivalveametil (PPA) ja kaitsepolitseiametil täitmisregistri kasutamine, kuna ametid ei võtnud kasutusele andmejälgijat.