Kuressaare Veevärk on arvestanud, et peab aasta lõpuks varasemate aastatega võrreldes  sama koguse elektri eest 125 000 eurot rohkem maksma. Esimesena ongi just vee-ettevõte saarlaste jaoks välja tulnud sõnumiga, et  elektrihinna tõusu tõttu võib vesi kallimaks minna 10 kuni 15 protsenti.

"Täna-homme me hinnaga kuskile hüppama ei hakka. Kõigepealt tuleb ära tajuda, kus on uus reaalsus, kuhu elektri hind paika jääb ja millega saab reaalselt arvestada. Siis on ka paras aeg hakata kalkulatsioone tegema, mis saab veeteenuse hinnast edasi. Aga praeguse prognoosi puhul mingisugune 10 kuni 15 protsenti see teenus varem või hiljem kipub kallinema," lausus Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm.

Saaremaa lihatööstus on pidanud tänavu kaheksa kuuga samamoodi elektri eest 80 000 eurot rohkem maksma aastatagusega võrreldes. Seni pole kallim elekter kauplustes toodangu hindu muutnud. Aga tendentsi jätkumisel hinnatõusu välistada ei saa.

"Kui me võrdleme läinud aasta kaheksat kuud käesoleva aasta kaheksa kuuga, siis meie elektriarved on summaarselt tõusnud 53 protsenti. Hetkel ei ole see veel jõudnud tarbijateni, sest me oleme üritanud vana rasva pealt oma hinnataset hoida. Ühel hetkel, selleks et vee peale jääda, tuleb aga ka toodangu hindadele otsa vaadata," rääkis Saaremaa lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet.

Nagu paljud analüütikud prognoosivad, on elektrihinna tulevik  tume ehk etteteadmatu. Ja kui elektrihind peaks jäämagi kõrgeks, jõuab see nii otse kui kaudsete teenuste-kaupade kaudu meie kõikide rahakottidesse.

"Kui elektri hind jääb väga pikalt kõrgele tasemele, siis loomulikult see mõjutab ettevõtete kasumeid, see mõjutab tööandjate võimalust maksta paremat palka, kui elektrile kulub rohkem. Ja ühel hetkel mingi osa sellest elektri hinnast kantakse üle ka lõpptarbijani. Hinnad, teenused, tooted lähevad kallimaks. Ja risk selleks, et inflatsioon plahvatuslikult kasvab, on täiesti olemas," lausus tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.