"Mina olen kindlasti pooldaval seisukohal," ütles Aaviksoo teisipäeval "Vikerhommiku" usutluses vastuseks küsimusele, kuidas ta suhtub tuumaenergeetikasse.

"Minu usk on, et tuumaenergeetika mõistlik arendamine on tulevikutehnoloogia ja kindlasti tuleb seda teha palju suuremas üle-euroopalises või vähemalt regionaalses koostöös. Eesti puhul siis koostöös Soomega, kuna riskide haldamine peaks olema laiem kui ainult ühe riigi põhine," selgitas Aaviksoo.

Puudutades tuumajaamadega juhtunud õnnetusi, märkis Aaviksoo, et ka teistes energeetikaettevõtetes on juhtunud õnnetusi ning kui need toodetud elektrihulga peale arvestada, siis ei ole selge, mis kõige ohtlikum on.

"Aga on selge, et siin on psühholoogiline barjäär ja sellega tuleb tegelda – nii tehnoloogiliselt kui ka sotsiaalpsühholoogiliselt," rõhutas akadeemik.

"Me näeme ju, et tuumajaamad Belgias ja Prantsusmaal töötavad, Saksamaal ei tööta, Soomes töötavad, Rootsis mitte. See näitab, et probleemi põhituum ei ole tehnoloogias, vaid pigem inimeste hoiakutes ja üldises lähenemises, nii poliitilises ja elanikkonna tasemel," rääkis Aaviksoo.

Akadeemiku sõnul peab energeetikas olema paindlikkus ja mõistlik sõltumatus, mis tähendab, et tootmisest oluline osa peab olema Eesti enda ja usaldusväärsete partnerite kontrolli all.

Praegu on probleem, et tänased taastuvenergia allikad – päike ja tuul pole stabiilselt saadavad ning seetõttu on vaja luua puhvermehhanism, märkis Aaviksoo. Samas ei saa energia tootmine aga ka liiga kallis olla, lisas ta.

"Mina arvan, et nii Euroopas kui maailmas on tuumaenergial oma koht. Kindlasti tuleb jätkata tuule- ja päikseenergiaga, aga selge, et see Saharas on päiksest energiat toota tõhusam kui Eestis," lisas ta.

Aaviksoo viitas ka sellele, et keegi ei tea lõpuni, mis on ökoloogiline. Ta tõi näiteks teadlased, kes täna ütlevad, et puitu ei tohi põletada, tegelesid paarkümmend aastat tagasi energiavõsa propageerimisega.