Mailis Reps "Pealtnägijas" kuriteokahtlusest, poliitikast, raseduse katkemisest
Mailis Reps, kellest viis aastat tagasi võinuks saada president ja kes veel aasta alguses oli valitsuse üks peaarhitekte, kadus pärast paljastusi väidetava maksumaksja rahaga priiskamise kohta avalikkusest. Nüüd istus Taavi Eilat "Pealtnägijast" neljakordse ministri ja kuue lapse emaga maha, et küsida ära kõik valusad küsimused, mis vahepeal kogunenud.
Mailis Reps, ma teen intervjuu suhteliselt alguses ettepaneku, et oleme siis selles intervjuus ausad ja räägime kõik südamelt ära. Sobib see teile?
(naerab) Ja, ja… lähme edasi.
Te ei saa aus olla?
Te küsisite kahte küsimust. Et kas me saame ausad olla? – Jah, ma saan aus olla. Saan rääkida täpselt seda, mis saan rääkida, kui ma ei saa rääkida, siis ma vastan, et ma ei saa seda kommenteerida. Mis puudutab seda, kas ma räägin kõik südamelt ära? Ei, kindlasti mitte! Ma võin kohe alguses öelda, seda kokkulepet meil ei tule.
Miks Reps tagasi astus?
Reps: Ma astusin tagasi sellepärast, et lihtsalt inimlikult oli liiga palju. Selleks hetkeks ma olin üsna vahetult enne seda lahutanud oma 20 aastat olnud abielu ja palju pikema kooselu. Üsna sellise pika ja keerulise protsessi tulemusena. Ma olin selleks hetkeks just kaotanud täpselt poole raseduse pealt oma lapse, kellega väidetavalt kõik oli korras, kuni ma läksin järgmisesse ultrahelisse. Nii et ütleme 20. nädalal last kaotada, kui sa tead, et ta on tütar, sa oled talle nime pannud, on äärmiselt raske. Põhimõtteliselt olid loetud päevad peale seda, kui hakkas see skandaal peale ja minu jaoks oli lihtsalt liiga palju.
Lapse kaotuse asi on, mida ei ole varem rääkinud?
Ma arvan, et seda teavad minu lähedastest umbes kolm inimest.
Mis juhtus?
Kes seda oskab meditsiiniliselt vastata. Et süda ei löönud ja nii oli.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni sünd
Taavi Eilat: 2019. aasta parlamendivalimiste õhtu Keskerakonna valimispidu Saku Suurhallis meenutas peiesid, sest kõik arvasid, et Jüri Ratas jääb peaministritoolist ilma ja valitsuse moodustab Kaja Kallas. Läks teisiti ja väidetavalt veel sel ööl sõlmisid keskerakondlased salaleppe valitsuse loomiseks hoopis EKRE ja Isamaaga.
Reps: Palju on olnud legende selle ümber – ütleme, et ikkagi sel ööl ei toimunud midagi. Järgmisel varahommikul, kus mõnedel inimestel oli, kuna minul alkoholiga ei ole sellist suhet, aga mõnedel inimestel oli üsna raske olla, siis järgmine hommik oli märkimisväärne. Tol ööl ei olnud neid sündmusi selliseid. Keskerakond oli katki!
Siis sõlmiti hommikul ikkagi salalepped ära, et Reformierakond narritakse ära?
See küsimus ei olnud selles. Küsimus oli selles, et Reformierakond oli selleks hetkeks kõik oma headuse välja löönud. Kui sa valimised võidad, oled selles nagu sellises tõelises eufoorias ja siis sa ütled oma kõikidele potentsiaalsetele partneritele, et nüüd hakkame bikiinivooru tegema. Et kõigepealt teeme nagu bikiinivooru ja siis teeme alastivooru ja siis teeme tantsuvooru. Võib juhtuda, et su potentsiaalsed partnerid ütlevad selle peale, et aga meile see ei sobi!
EKRE valitsus oli õigustatud tagantjärele või mitte?
Koalitsiooni tegemine oli väga hirmutav…
Kes teid hirmutas seal?
See oli ikka üsna hirmutav kogemus...
Avage natuke?
Väga paljud asjad poliitikas mängitakse, aga see, mis 2019. aasta valimistel kõlama jäi, EKRE jaoks ei olnudki mäng! Nad tulid laua taha tõsimeelselt, nagu uskusid paljusid asju, mis nad lauale tõid. Ja võib-olla need ei olnud päris sellised, millega me olime harjunud, et noh, väga revolutsioonilised.
Ma olen päris mitme koalitsiooni moodustamise juures olnud – täiesti erinev teistest! Selles mõttes, et tavaliselt on nii, et vorstid laotakse laua peale, jagatakse viinerid tükkideks, siis pannakse kokku mingi selline ilus noh, võetakse kõikide ministeeriumite mingid arengukavad, siis mingi selline üldine jutt sinna juurde, siis mingid prioriteedid. Aga seal me reaalselt istusime maha 2019 ja hakkasime Eesti Vabariigi põhiseadust üksteisele tutvustama.
See oli naeruväärne teile?
Ei, ei ei. Äärmiselt tõsiselt tuleb seda võtta – äärmiselt tõsiselt!
Miks?
Vaadake reitinguid. See küsimus ei ole show's. Küsimus ongi selles, et meil on märkimisväärne osa ühiskonnast, kes usuvadki, et meie põhitalad tuleb ümber kirjutada. Meie põhiolemus tuleb ümber kirjutada.

Sügis 2020: Õhtulehes ilmuvad kirjeldused riigi vara kuritarvitustest
Taavi Eilat: Mailis Repsile esitatud kahtlustuses on "Pealtnägijale" teadaolevalt kümmekond episoodi, sealhulgas lastele lennupiletite ostmine, ministeeriumi kohvimasin, mis ministri koju rändas ja tagatipuks 45. sünnipäeva pidu nooblis Mon Repos's restoranis, mille Reps lasi ministeeriumi garantiikirjaga kinni maksta. Kui sellised detailid ajakirjandusse jõuavad, kadus Reps avalikkusest ega võtnud vastu isegi võitluskaaslaste kõnesid. Ühelt poolt väidab Reps, et mahlakate paljastuste allikas ja uurimise üks põhitunnistaja on endine vallandatud autojuht, teisalt möönab ta, et laste sõidutamine ministeeriumi autoga võis minna üle piiri.
Mailis Reps: Loomulikult ma televaataja ees vabandan, kui see riivab inimeste sügavat õiglustunnet, et oli neid hetki, kus mul oli vabariigi valitsuse istung, eelarve läbirääkimised või muud isikliku elu aspektid. Hommikul ma viisin lapsed alati ise ja mul oli neid hetki, kus need kokku korjati, kas siis toodi ministeeriumi juurde või viidi koju. Ja siis ma tulin hiljem järele. Neid hetki tõesti oli.
Ja te ei tundnud toona, et see oleks kuidagi üle piiri astumine?
Ainukene, mida ma olen kogu aeg tundnud, on see, et ma ei ole piisavalt lastel olemas.
Aga see, et riigi palgatud autojuht teie lapsi selle asemel, et teie…
Eks ma kindlasti... Eks me seda kohtus siis järgmised viis või seitse aastat, mis need kohtuistungid tavaliselt kestavad, viis või seitse aastat siis seda arutame seal. Kogu Eesti ühiskond saab arutada, kas see on hea või halb. Ma ei osanud oma autojuhile tõesti väga suuri väljakutseid panna. Ma küll ei tea, keda ta 17 tundi päevas sõidutas, mida ta väitis ühes intervjuus. Aga see, et kella viie ajal oli neid hetki pigem rohkem kui vähe, kus ma kell viis ei saanud ummikusse söösta ja koju sõita, neid tõesti oli.
Lähme loeteluga edasi: lapsi hoidev sõbranna?
Ei vasta tõele. See, et mul oli üks nõunikest inimene, keda ma usaldasin üdini ja usaldan tänaseni, kes töötas väga palju minu kodukontoris, seondub 2019. aasta koalitsiooniga – punkt. Kas mul olid lapsed samal ajal kodus? Jah. Kas ta hoidis lapsi kuidagi eraldi nendel aegadel, kui mind ei olnud? Ei. Kinnitan – see nõndanimetatud sõbranna, tegelikult nõunik, on käinud kahel korral traumapunktis. Ühel korral ma olin Eestist ära. Laps ütles õhtul, et tal ikkagi ei lähe pallimängus viga saanud näpp üle ja kuna ta elab mul tõesti väga lähedal, siis ma tõesti helistasin talle, sest mul endal lapsehoidja ei sõida autoga. Teisel korral oli nii, et mina sõitsin traumapunkti poole, ta võttis lapse kooli juurest, viis traumapunkti. Kui seda nimetatakse lapsehoidmiseks, siis jah, siinkohal võin öelda, et selliseid nüansse võib olla, aga see, et ta oleks regulaarselt… Veel kord, mul on oma lapsehoidja.
Kas te kohvi joote?
Ma ei joo kohvi.
Mis asi selle kohvimasinaga on, mis teie koju on tassitud?
See kohvimasin... mis tassimine? Kõigepealt, ma usun, et ka televaataja, ERR-is mõistlik inimene, saab aru, et 20 aastat poliitikas olnuna, kus ma olen kogu aeg üle õla vaadanud, isegi valimiskampaaniate jaoks ei ole küsinud heade sõprade raha, et nüüd meeltesegaduses järsku keset ööd endale kohvimasina koju viis. Ei, ma ei joo kohvi ja põhjus oli lihtsalt see, et ministril oli tagatoas kohvimasin, mida me ühest Tõnismäe kontorist teise kolides ei vajanud. Sealt tuli meil jutuajamine, mille juures saab olla ainult kommentaar Mart Laidmetsalt. Sest jutuajamine oli meil kantsleriga. Oli tõesti see ettepanek, aga ma jätan need detailid…
Et võtate kohvimasin endale, see ettepanek?
Ei
Et kohvimasin tuleb teie koju…?
Et see oli kodukontori teema täpselt nii, nagu mul üks nõunik.
Kes seda kohvi joob seal siis? Teil ei joo siis ju keegi?
Neid inimesi, kes mul käisid teatud nõupidamistel, neid inimesi oli. Aga jah, ma ei joo kohvi ja mu kolmeaastane, kuueaastane, kümneaastane ka kohvi ei joo.
Taavi Eilat: Omaette teema on reisid. Reps sõitis lastega Horvaatiasse puhkama, lendas imikuga USA-sse, aga käis ka Rally Estonial nii, et osa kuludest läks kriitikute sõnul alusetult ministeeriumi arvele.
Mailis Reps: Mul ei ole olnud mitte kunagi plaanis ega hakka kunagi plaanis olema oma laste mingisuguseid reise või mingeid muid asju. Vastupidi, ma olen kogu aeg ministeeriumile, nagu ka minu nõunikele, alati öelnud, et kui tulevad mingid lisakulud, siis palun vaadake. Loomulikult ma ministrina ei saa teile täna siin kätt südamele pannes öelda, et ma olen iga arvet ise jälginud. Loomulikult see ei ole olnud võimalik.
Mingid lennupiletid USA-sse lapsele?
Kindlasti saab olema see kohtus detailselt lahti räägitud, need on olnud kõik väga huvitavad nüansid, ka mulle.
Oli või ei olnud?
Ei oska teile täna kommenteerida.
Te ju lendasite, laps oli kaasas. Maksite ise või?
Kas mu alla kaheaastased lapsed on käinud? Charlotte on kuues laps. Kõik rinnalapsed on minuga reisinud kaasa nii kaua, kui nad on saanud mu käest rinda. Nii et ta ei ole kuidagi erandlik, kaasa arvatud Ukrainas, on mul käinud kõik lapsed kaasas.
Ja selle on kinni maksnud maksumaksja?
Alati ma ise.
Ka selle?
Alati ma ise, nii et kui seal on mingid segadused, ju ta siis kohtus tuleb läbi analüüsida.
Ja see legendaarne buss, millega ta mööda Euroopat kärutasite, ajasite need võtmed lihtsalt ukse juures sassi ja sõitsite?
Mis puudutab bussi, siis tol hetkel kõik targad inimesed ütlesid, et ministri auto on isiklikus kasutuseks. Puhkusereis Euroopasse tuli äärmiselt spontaanselt. See oli vahetult peale valimisi ja vahetult peale seda väga huvitavat koalitsiooni kokkupanekut. Põhimõtteliselt enam-vähem vist otsus oli selline, et lähen ümber nurga, aga siis jõudsime päris soojale maale välja. Kas ma täna teeks uuesti sama otsuse? Kindlasti mitte, aga tol hetkel.
Ehk siis kõik need, mis ma praeguseni loetlenud olen, on pudipadi, vale, ei vasta tõele?
Ei no selles mõttes, et mina olen piisavalt koolis käinud jurist, eks me siis ootame kohtulahendini, nagu ma ütlesin, viis või seitse aastat.
Aga möönate, et vigu olete teinud?
Muidugi!
Rohkem kui küll?
Me kõik teeme vigu, et selles mõttes, kas ma olen vigu teinud ja muidugi sõltumata sellest…
Karistust olete valmis selle eest kandma, mis iganes see saab olema?
Jah, loomulikult. Loomulikult selles mõttes, et vigu muidugi me teeme. Ma hoidsin hinge kinni kogu see üheksa kuud, sellepärast, et veel kord rõhutan – me jagasime ministeeriumis kasvõi, ma ei tea, Euroopa rahasid, hankeid, ehitame riigigümnaasiumid. Võta seesama muusikakool, mida me ehitame sinna Tõnismäe nurga peale, need on kümnetes miljonites. Mul ikka tõsiselt on palju magamata öid olnud. Ma ju ei tea, kuidas hankeid vormistatakse. Siin inimesi kaotab oma tööd ju igasuguste dokumentide vormistamise pärast. Loomulikult ma usaldan ministeeriumi. Loomulikult ministril ei olegi valikut.
Isiklikus osas see, mida te siin ette ütlete, et kas me oleme ministeeriumis midagi ära tassinud? Ei ole! Kas ma selles osas olen kuidagi kombineerida püüdnud? – Ei ole! Kas oli neid hetki, kus mul lastele sõideti järele? – Jah, kahjuks oli rohkem, kui oleks vaja olnud.
Sünnipäevapidu Mon Repos's. Kutse on ju selgelt, et tulge sünnipäevale – ma olen näinud seda kutset –, ja tahate raha saada kella jaoks, põrandakellale.
Mis puudutab pidusid, siis see polnud see periood päris, kus me oleks pidutsenud. Kas me oleme ministritega või oma kaaspoliitikutega söönud? Rohkem kui sadu kordi. Väga palju kordi, jah.
Ministri e-maili pealt saadate kirja erakonnakaaslastele, et saate vanemaks...
Eks me siis kriminaalmenetluse lõppedes, kui mul on kõik need süüdistustoimingud käes, oskan seda kommenteerida. Minul ei ole täna seda infot, mis teil on.
Aga te olite füüsiliselt kohal, mis seal toimus? Tuldi sisse, löödi klaase kokku?
Eks me siis kohtus arutame seda.
Te ei vasta sellele?
Ma ei saa ka täna vastata, sest mul ei ole süüdistustoimikut. Ma ei oska.
Aga raha põrandakella jaoks saite kokku?
Mul ei ole kodus põrandakella.
Ei tiksu see teile seal?
Ei tiksu.
Aga olles olnud seal ise inimlikult kohal, olles selle korraldaja, kas te tegite seda Keskerakonna seminarina või millena see oli mõeldud? Öeldakse, et see oli mõeldud Keskerakonna seminarina, kus kõik tulevad kokku, et see on tavapärane praktika, ütleb mõni lausa.
Kui te peate silmas minu sünnipäeva, kus mul on sõbrad-tuttavad, nii nagu teie sünnipäev ja kõikide teiste sünnipäev, siis kinnitan teile, see toimus. Seal olid väga toredad inimesed….
Aga?
Aga see ei olnud see sünnipäev, millest kõik räägivad.
Milles see dissonants siis on?
Ei oska teile praegu öelda, eks siis vaatame.
Kus see teie sünnipäev siis toimus?
Eks siis me vaatame, kui me kohtusse jõuame. Ma vaatan huviga neid materjale.
Ikkagi, kas see oli erakonnale mõeldud seminar?
Vaatame. Ma ju ütlesin teile enne intervjuud, et need asjad, mis puudutavad süüdistustoimikut, mida ma ei ole veel näinud. Ma väga vabandan, küsimus ei ole selles, et ma jookseksin kaamerate eest ära, ma ei saa neid asju kommenteerida, ma ei tea fakte, mida on!
Te ei tea fakte üritusest, mida te ise korraldate? Te kutsute oma erakonnakaaslased, head liitlased...
Alustame sellest, kes kuhu kutsus, et kõigepealt ma ei saa nendele küsimustele veel vastata, kuna ma ei oska tõesti nendele vastata.
See on ju naljanumber: istute siin, saate rääkida, mida te tegite?
Vaata, üks küsimus on see, mida me tegime, teine küsimus on see, kuidas prokuratuur on selle kokku kirjutanud.
Just, mul ei ole vaja juriidilisi hinnanguid…
Aga vaata minul on vaja!
Miks?
Sellepärast, et asi on kohtus. Kui asi jõuab kohtusse, need asjad tulevad kõik ära, siis me saame seda ju arutama hakata. Küsimus on juriidikas, mitte selles, mis tegelikult toimus või ei toimunud.
Ehk siis see võib olla, et see pole sugugi tavatu, et erakonna üritusi korraldatakse samamoodi garantiikirja alusel nendes ministeeriumides mõne erakonna hüvanguks?
Ei ole kindlasti tavapäratu, et selliseid sündmusi toimub regulaarselt. Ei oska teile täna kommenteerida.
Olete ise käinud mõnel?
Erinevatel huvitavatel sündmustel. Kas ma olen söönud ja joonud? – Olen söönud-joonud.
Ja teadnud, kes selle kinni taob?
No ma ei ole kunagi küsinud. Kinnitan ajakirjanikule, ei ole kunagi küsinud. Aga ma olen suhteliselt veendunud, et need ei ole olnud ei linnapead, volikogu esimehed ega ministrid.

Kuidas edasi?
Taavi Eilat: Tundub, et Mailis Repsi täht langes poliittaevast nagu meteoor ja põrutas vastu maad sama suure pauguga. Kuigi ta on erakonna juhtimisest justkui eemale tõrjutud, siis tegelikult selgub, et partei on valmis maksma kolmandiku tema õigusabikuludest.
2020. aasta aastalõpuintervjuus Vikerraadiole te ütlesite, et Jüri Ratas on poliitik, kellega teie läheksite luurele. Täna haarasin riigikogu ees Jüri Ratasel nööbist kinni, küsisin juba mitmendat korda, kas ta oleks nõus selle loo tarvis tulema ja teid iseloomustama, teist rääkima, ja ta keeldub. Miks teie lähemad liitlased ei taha teid avalikult toetada?
Tegemist on valimiseelse ajaga. Ja Mailis Reps ei ole hetkel populaarne. Eks ta lihtsalt nii ongi. Et kui me oleme faasis, kus meil on vaja koos soola süüa, siis me sööme soola, aga kui meil on vaja teha valimiskampaaniat, siis me teeme valimiskampaaniat.
Te ei tunne, et teid on kuidagi maha jäetud erakonna poolt?
Ei, ma selles osas.. Ütleme, et 20. juuli otsused olid võib-olla veidi ootamatud, jah.
See, et aseesimehe kohalt ja fraktsiooni juhi kohalt…
No ütleme siis nii, et tagandati…
Tagandati, just nimelt.
Aga ju siis erakond peab edasi liikuma.
Aga millest te täna elate? See 3000 eurot, mis riigikogu lihtliige, nagu te ütlete, saab, ega sellega ära ei ela?
Tänan muretsemast – püüan hakkama saada. Mingeid salaasju mul ei ole, ettevõtet ka ei ole, pole kunagi sellele aega pühendanud. Jah, ma kindlasti otsin mingeid väljakutseid. Mis need saavad täpselt olema...
Aga te olete riigikogu liige, kohalikel valimistel ei kandideeri. Kas Mailis Repsi poliitiline karjäär on sisuliselt läbi?
Poliitikas nagu kogu elus, kui inimesed, kes ütlevad mingi lõpliku otsuse, siis tavaliselt nad peavad ju nentima tagurpidi. Mul selliseid mõtteid, mida siin sellel perioodil, kui õigusselgus tuleb, on päris mitmeid, et suur tõenäosus on, et see on midagi muud.
Ma tegin intervjuu alguses ettepaneku olla aus ja rääkida nii, nagu hingel on. Ega te tegelikult seda ei teinud?
Aus ma olin. Aga see, mis mul kõik hingel on, loomulikult mitte.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi