Insener: Tartu Sõpruse silla remonti tuleb alustada kohe

Foto: ERR

Tartus asuv 40 aastat vana Sõpruse sild vajab juba aastaid kapitaalremonti ning inseneride sõnul ei tohi õnnetuste vältimiseks enam remondiga oodata. Tartu linna kinnitusel käib aga kaheksa miljoni eurone remont neile üle jõu, mistõttu palub omavalitsus abi riigilt.

Ligi 500 meetri pikkune Sõpruse sild on Tartu jaoks väga oluline, sest ühendab linna suurimat elamurajooni Annelinna teise jõekaldaga. Üle sõidab sealt ööpäevas 25 000 masinat. Silla olukord on aga juba ammu väga kehv.

Pärast 1981. aasta avamist ei ole sillale suuremat kapitaalremonti tehtud.

Silla talad ei ole avariiohtlikus seisukorras, aga äärmised talad on sademeveest päris tõsiselt kahjustatud, need tuleb kas välja vahetada või proovida neid remontida, ütles sillainsener Siim Idnurm

"Kõik need tugiosad, mille peale need talad toetavad, need on nõukogudeaegsed kummipadjad, nende eluiga on heal juhul 25 aastat, praegusel juhul on nad olnud 40 aastat ehk kaks korda kauem kui ette nähtud. Minu meelest tuleks Sõpruse silla remondiga alustada kohe," lausus ta.

Silla kehv seisukord tõusis Tartu linnavalitsuses päevakorda juba 15 aastat tagasi. Kuna remondi maksumuseks hinnati seitse miljonit, pöördus Tartu juba siis riigi poole, toona tulid eitavad vastused.

Seetõttu remontis linn 2013. aastal ühe miljoni eest ära kõige kriitilisemad kohad, mis lükkas kapitaalremondi 10 aastat edasi. Nüüd enam seda edasi lükata ei saa ning vajalike tööde hind on kerkinud kaheksa miljonini.

"Meie eelarvele on see väga suur koormus, sisuliselt on see pool kogu Tartu linna investeeringutest. Loomulikult on see Tartu linna jaoks vajalik, aga see on riiklikult tähtis sild," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Kas ja kui palju Tartu riigi eelarvest abi saab, läheb arutamisele tulevasel sügisel. Majandusminister Taavi Aasa sõnul oleks selline toetus erandlik.

"Eestis on väga palju kohalikke omavalitsusi, kellel on selliseid keerulisi objekte, mis rekonstrueerimist vajavad. Reeglina sellega tegelevad kohalikud omavalitsused ise. See ei ole ka niivõrd seotud transiitliiklusega, transiitobjektid on need, mida riik ennekõike toetab," ütles Aas.

Abilinnapea Tamm tõdes, et ka siis, kui riik ei panusta, tuleb sild ikkagi ümber ehitada.

"On võimalik ka oma laenukoormust suurendada, mida me tegelikult väga ei soovi teha, sest oleme niigi üsna piiri peal. Oleme hoidnud seda puhvrit ikkagi hädavajalikeks olukordadeks, tahame seda puhvrit jätkuvalt hoida. Kindlasti ei saa me seda silda unarusse jätta, peame selle ära rekonstrueerima, aga loodame väga riigi toele," ütles Tamm.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: