Tartu Raekoja platsi lähedale, aadressile Vabaduse puiestee 6 on ligi viis aastat arutatud parkimismaja ehitamist. Kuna erasektoril pole huvi hoonet rajada, on linnavalitsus mõttest loobunud. Reformierakondlasest abilinnapea Reno Laidre ütles, et asendusena loodetakse Südalinna Kultuurikeskuse alla rajada parkla.

"Täna ongi võimalus kavandada parkimist selle hoone alla ülenormatiivsena ehk siis rohkem, kui selle hoone enda teenindamiseks vaja on. Ühest küljest me võtame autojuhtidelt, ettevõtjatelt parkimiskohti selles piirkonnas ära. Teisest küljest toome inimesi kesklinna juurde, tegevusi juurde ja anname ka võimalust parkida rohkem. Minu nägemus on see, et sellele normatiivsele parkimisele võiks mõned sajad parkimiskohad kavandada juurde," ütles Laidre.

Erakonna Eesti 200 linnapeakandidaat Kristina Kallas nõustub abilinnapea mure püstitusega, kuid leiab, et parkimiskohad peaksid jääma teisele poole Emajõge.

"See parkimismaja Holmi kvartalis Narva maantee poolse sissesõiduga kõlab mulle palju mõistlikumalt, sest see oleks parema ligipääsetavusega ja see ei suurendaks liiklust kesklinnas, autode voogu kesklinna. Ta on tegelikult kesklinnas, sealt on üle jalakäijate silla lihtne minna, kui keegi tahab minna restorani või asju ajama," rääkis Kallas.

Atlantise maja taguse Holmi kvartali arendamine ei ole edenenud 2017. aastast saati eraomanike erimeelsuste tõttu.

"Linnavalitsus ei ole, minu arust, piisavalt jõuliselt neid protsesse lükanud. Jäädakse ootama eraomaniku initsiatiivi ja siis see seisab lihtsalt. Mulle tundub, et linn peaks siin olema palju suurem eestvedaja, kui ta seni olnud on," ütles Kallas.

Erakonna Rohelised linnapeakandidaat Johanna-Maria Tõugu ütles, et kesklinnas peaks taas kehtestama kümme aastat tagasi kaotatud õueala. Parkimiskohti võiks olla vähem, ka parkimismaju on piisavalt. Tartlastele peab pakkuma autoga sõitmisele alternatiive.

"Minul ei ole võimalik käia selle linnarattaga mitte kusagil. Ma ostsin selle pileti, aga ma ei saa käia, sest rattaid ei ole saadaval. See on suurepärane, et neid kasutatakse, aga kahju on sellest, et ma ei saa selle peale loota. Lõppude lõpuks ma sõidan ikkagi taksoga. Mina olen tavaline tudeng, kes ei saa endale lubada mingisugust autot. Neid inimesi on väga palju veel, suur osa Tartu elanikest. Samas on vaja kiiresti teisele poole linna saada. Mis variant siis inimesele jääb?" rääkis Tõugu.

See on Tõugu sõnul vaid üks näide sellest, kuidas linnavalitsuse lubadused jalakäijasõbralikust linnast tegelikkusega kokku ei lähe.