Reformierakondlasest haridusminister Liina Kersna ütles ERR-ile, et huvihariduse toetust kärbitakse just eeskätt jõukamates ja linnalisemates vallavalitsustes. Samas ei tohiks ka nendel omavalitsustel midagi huvihariduse vallas ilma toetuseta tegemata jääda.

"Kohalikud omavalitsused juba täna investeerivad huviharidusse enam kui 100 miljonit eurot. Riigipoolne tegevus on väga väike osa sellest, mida juba täna kohalikud omavalitsused huviharidusse suunavad, sest huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne," ütles ta.

Kersna ütles, et kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb 120 miljoni euro võrra. See tähendab, et omavalitsused saavad investeerida valdkondadesse, mis on nende jaoks prioriteetsed.

Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kommenteeris, et huvihariduse toetuse vähendamine on riigil puhtalt jonni küsimus. Ta ütles, et huvihariduse toetuse kehtestamisest on olnud palju abi.

"Jah, omavalitsused teevadki seda. Ja omavalitsused teevad seda väga tublilt. Sellest hoolimata oli meil enne, kui see riigipoolne täiendav toetus tuli, alla poole lastest huviharidusega hõivatud. Ja tänu sellele täiendavale toetusele, tekitati 30 000 lapsel juurde võimalus huvihariduses käia. Ehk siis see protsent hõivatud lastest tõusis 48 protsendi pealt 63 protsendi peale," sõnas Saar.

ERR uuris võrdlemisi jõukatelt Tallinna lähivaldadelt, kuidas neid toetuse vähendamine võiks mõjutada.

Kohalikku valimisliitu kuuluv Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et nende vald saab huvihariduseks iga-aastast riigitoetust umbes 200 000 eurot. Kogu vallaeelarve on ligi 44 miljonit eurot.

Vallas on nii tantsuringid, lauluringid, mitmesugused arvuti- ja tehnikaringid kui ka kardiring. Vallavanema sõnul on raha suunatud eeskätt huvihariduse baasi parendamisesse. See tähendab varustuse hankimist näiteks robootikaringidele, mis on vallas väga populaarsed.

"Kui see raha ära kaob, siis me lihtsalt kas võtame valla eelarvest need kulud üle või siis teeme järgmised soetused siis, kui selleks vastav vajadus tekib. Oleme saanud väga tõhusat abi sellest riigi rahast, aga kindlasti selle ärajäämine ei tekita meile mingeid põhimõttelisi probleeme," ütles Laisk.

Laisa sõnul sellest, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab, suurt abi samas ei ole. Nii nagu tuleb eelarvesse tulumaksust rohkem raha, suureneb ka üldine palgasurve ning kallinevad investeeringud. "See on natuke selline demagoogiline väide minu arvates. Kui silmas on peetud loomupärast kasvu, mis tuleneb majandusolukorrast, siis sellel on alati ka kulupool taga," ütles ta.

Ka Reformierakondlasest Keila linnapead Enno Felsi huvihariduse toetuse kadumine üleliia ei morjendanud. Keila vald saab toetust 20 000 eurot.

"Me oleme kogu aeg huvitegevust arendanud, väidetavalt me seepärast seda toetust saamegi, et meil läheb nii hästi. Meid ta ei mõjuta eriti," ütles Fels.

Kohalikku valimisliitu kuuluv Kose vallavanem Merle Pussak oli huvihariduse toetuse võimaliku vähendamise suhtes negatiivsemalt meelestatud.

Kose valda laekub iga aasta ligikaudu 140 000 eurot. Raha läheb näiteks nii lapsevanematele kui ka inventari soetamiseks. Kose vallas on mitmesugused muusikaringid, aga ka näiteks jalgpall ja robootikaringid.

"Loomulikult teenusepakkujad, kõik need lapsevanemad, kelle lapsed saavad praegu sellest huviharidusest toetust. Samuti kindlasti transport ja laagrid, nad saavad kindlasti sellise löögi ja ma ei kujuta ette, kas neid huvihariduse pakkujaid siis nii palju on ja kas lapsevanematel on võimalik maksta seda toetust," ütles Pussak.

Haridusminister Liina Kersna sõnas, et see, kui palju mingil omavalitsusel toetus reaalselt väheneb, on alles selgumisel.