"Aktuaalne kaamera" käis külas mehel, kes poisina kohtus admiral Pitkaga
Läänemaal Piirsalus elab mees, kelle kodutalus varjas end 1944. aasta septembri lõpus admiral Johan Pitka. Admiral otsis võimalusi põgeneda Eestist pärast ebaõnnestunud vastupanu pealetungivale Punaarmeele. Tollal jõnglane olnud Arvi Treial mäletab tutthabemega võõrast elavalt.
Treial oli 1944. aastal 6-aastane. Neil päevil 77 aastat tagasi mängis ta õdedega oma talu õuel Piirsalu külje all, kui õue väntas jalgrattal võõras mees.
"Lihtsalt sõitis väravast sisse. Me olime õues ja sõitis üks võõras mees väravast sisse. Vormimüts peas ja minu meelest oli naiste jalgratas. Ja muidugi kutsusime isa välja," meenutas Treial.
Isa Ruudi oli ise hiljuti koju tulnud piirikaitserügemendist, kui Eesti sõdurid pärast rinde lagunemist kodudesse laiali läksid. Pitka meenutas sõja lõpus sõbralikku koolidirektorit. Üksikutel fotodel on ta erariietes habemik. Veidi kitkuma kippuva lõikajaga tuli reetlik habe maha ajada.
"Esimene asi oli, et see mees, kes end Pitkaks nimetas, kohe kambrisse ja tutthabe. Üks pii oli vahelt ära, kas karvustas Pitkat ka, ma ei tea seda;" rääkis Treial.
Pitka oli pannud kokku endanimelise üksuse eestlastest, kes tahtsid stalinistlikele vägedele vastupanu osutada. Kokkupõrgetes soomusüksustega see üksus purustati. Pitka põgenes Läänemaale, lootes üle mere põgeneda. Ta üritas jälgi segada.
Pitka varjas end talus rehe all heinte sees ja luges iga päev ajalehte. Päeval väljas ei käinud, õhtuti kusagil käis. Enne kui lahkus, ütles, et elusalt end kätte ei anna.
"Kui see tääk või puss, mis tal saapa sees oli, ja see püstol, mis tal turja peal oli – tal käed ei olnud kuigi pikad, ja korraks üks käsi vajub kukla taha ja relv on käes. Nii et ta võitleja tüüp oli," meenutas Treial.
Treial ütles, et Pitka osutanud enne minekut temale ja öelnud, et poiss kunagi räägib selle loo, kui Eesti on vaba. On rääkinud, mõned pole uskunud. Aga nüüd on kergem, ütles Treial.
Toimetaja: Marko Tooming