X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Merendussektori hinnangul võib EL-i rohepööre panna laevad tankima kolmandates riikides

Laevaliiklus Tallinna lahel
Laevaliiklus Tallinna lahel Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Laevandusettevõte Tallink, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon ning Eesti Sadamate Liit leiavad, et Euroopa Liidu rohepöörde algatuse Fit for 55 (Eesmärk 55) raames tehtud ettepanek panna keskkonnamaksud ka laevakütusele ohustab EL-i laevafirmade senist ärimudelit ning võib sundida neid hakata tankima kolmandate riikide sadamates.

"Muudatusettepaneku rakendamisega tekib olukord, kus EL-i sadamates punkerdatud laevakütus, mida kasutatakse EL-i sisesel navigatsioonil, on märkimisväärselt kallim kolmandates riikides punkerdatud laevakütusest," tõdeb AS Tallink Grupp oma kommentaarides Euroopa Komisjoni esitatud Energia Maksustamise Direktiivi (ETD) muudatusettepanekule, mis on Fit for 55 komponente.

Selline hinnaerinevus tekitab ebavõrdsuse EL-i-siseselt tegutsevate laevandusettevõtete ja nende laevandusfirmade vahel, mis külastavad ka EL-i- väliste (nn kolmandate) riikide sadamaid. "Selline ebavõrdne kohtlemine võib aga viia kogu Kliimapaketi "Fit for 55" poolt soovitavatele eesmärkidele vastupidisele tulemusele, kus laevad läbivad pikemaid vahemaid (selleks, et külastada kolmandate riikide sadamaid ja punkerdada kütus maksuvabalt) ning lõppkokkuvõttes tekitavad suuremas koguses kasvuhoonegaase (KHG)," leiab Tallink.

Ettevõtte hinnangul aitab sellise olukorra tekkimisele kaasa ka muudatusettepanek, kus EL-i-sisesel navigatsioonil on laevandusettevõttel kohustus katta CO2 kvoodiühikutega 100 protsenti tekkivast emissioonist, kuid vaid ühe sadamana EL-i külastavad laevad peavad katma tekkinud emissioonist vaid 50 protsenti. "Juhime tähelepanu, et kolmandate riikide külastamine ei pea toimuma tihti, sest laevade võimekus kütust pardale võtta on suur. Samuti tuleb mõista, et kolmandad riigid Euroopa Liidu mõttes on ka Ühendkuningriik, Venemaa ning Leedu ja Poola vahel asetsev Vene Föderatsiooni kuuluv Kaliningrad," lisab Tallink.

Ettevõte leiab, et tekkivad lisakulud kahjustavad laevafirmade võimekust investeerida keskkonnasõbralikesse tulevikutehnoloogiatesse ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu. Samas tekitab olemasoleva kütuse täiendav maksustamine omakorda investeerimissurve, mida tänase tehnoloogilise arengutaseme juures ei ole võimalik võrreldavas mahus maandada. "Investeerimise suutlikkus saab olema suurem ettevõtetel, kes külastavad kolmandaid riike, seda nii kütuseaktsiisi mittemaksmise kui ETS direktiivi kaudu saadava soodustuse näol. Kokkuvõttes kannatab Euroopa ettevõtete konkurentsivõime rohetehnoloogiasse investeerimisel, kelle regulaarühenduste pidamine Euroopa Liidu siseselt ei võimalda kolmandatesse riikidesse põikamist," tõde Tallink.

Energia maksustamise direktiivi muudatusettepanekuga laiendatakse energiakandjate maksustamise põhimõtteid EL-i-siseselt ka seni maksustamisele mittekuuluvatele kütustele, nagu rahvusvahelises laevanduses kasutatavad kütused, mis tähendab, et ka nende eest tuleb hakata CO2 kvooti ostma.

Samadele ohtudele viitavad ka Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon ning Eesti Sadamate Liit, mis leiavad, et laevakütuste maksustamine võib kaasa tuua merevedude seni väljakujunenud logistika muutumise.

"Euroopa Meresadamate Assotsiatsioon on teinud uuringu, millest selgub, et kaubatehingute partnerid, selleks et vähendada kaubatehingu hinda, hakkavad kasutama regioonides olevaid mitte-Euroopa Liidu sadamaid. Neid on Läänemere piirkonnas Vene sadamate näitel ning mujalgi, Põhjamere piirkonnas ning Vahemere piirkonnas," leidsid ühendused oma kirjas majanduse- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile.

"Peamine eesmärk, milleks on laevaheitmete vähendamine, võib osutuda ebaefektiivseks, sest soodsama hinnaga logistikakoridori kasutamisel võib väga tõenäoliselt suureneda mereveo pikkus ja sellega ka laevaheitmete kogus välisõhku. Tõenäoliselt kaasneb sellega ka kaupade liikumine meretranspordilt teistele, maismaa transpordiliikidele, mis suurendab samuti süsinikuheite koguseid välisõhku," hoiatasid MTÜ-d.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: