Prokuratuur saab praegu sideandmeid läbiotsimisi tehes

Kui varem tegi prokuratuur aastas üle 2500 sideandmete päringu, siis pärast hiljutisi kohtuotsuseid saadakse andmeid vaid harvade läbiotsimiste abil. Õiguslik segadus niipea ei lahene.
Riigiprokurör Taavi Pern rääkis ERR-ile, et varem tegi prokuratuur 2500 sideandmete päringu aastas. Pärast Euroopa Kohtu märtsikuist otsust ei piisa aga andmete saamiseks enam prokuröri taotlusest.
"Peale neid kohtulahendeid oleme me kasutanud võimalust taotleda kohtutelt läbiotsimisluba sideoperaatorite serverites. Ja nende läbiotsimismääruste alusel oleme palunud kas vabatahtlikult need andmed välja anda või oleme valmis vajadusel neid andmeid otsima serveritest."
Pern ütles, et mitme kuu jooksul on saadud kümmekond niisugust läbiotsimisluba.
Veel paar nädalat tagasi oli riigikogu päevakorras eelnõu, mis oleks prokuratuuri töö hulga lihtsamaks muutnud. Eelnõu järgi võinuks kohus otsustada, kas sideandmete pärimine on õigustatud. See omakorda päästnuks hulga keerulisemast läbiotsimismenetlusest.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni sõnul otsustati eelnõu päevakorrast välja võtta.
"Põhisõnum ikkagi jäi selles osas õhku, et tuleb kiiremas korras see sideandmete säilitamise pool korda teha. Ja kiiresti ka uus eelnõu välja töötada."
Jürgenson viitas teisele hiljutisele kohtulahendile, mille järgi ei tohi riik sidefirmadelt andmete kogumist nõuda
Eestis on see kohustus ettevõtetele pandud ja seni ongi prokuratuur neid samu andmeid välja küsinud. Nüüd koguneb too andmehulk tühja, sest õigusvastaselt kogutud tõendid kohtus ei pea.
Taavi Perni sõnul küsitakse ka läbiotsimiste raames ainult niisuguseid andmeid, mida operaator niikuinii kogub.
"Pean tunnistama, et ega meil päris kindlasõnalist ja selget ülevaadet selle osas, milliseid andmeid mingi konkreetne sideoperaator säilitab, ei ole," lisas Pern.
Justiitsminister Maris Lauri ütles, et riigikogu võiks andmete pärimist puudutava eelnõu ikkagi vastu võtta. Selleks, et lahendada andmete säilitamise küsimus, tuleb Lauri sõnul veel aega võtta. Mõned riigid on operaatoritelt selle kohustuse ära võtnud, mõned riigid, nagu näiteks Prantsusmaa ütlevad, et andmeid tuleb ikkagi säilitada, sest sellest sõltub rahvuslik julgeolek. Lauri lisas, et Euroopa Kohus on teinud sel teemal mitu otsust, mis osalt ka üksteisele vastu räägivad.
"Ma olen väga erinevate ministritega rääkinud sellel teemal. Ma olen rääkinud Euroopa volinikuga sellel teemal. Ja nad kõik tunnistavad, et nad ei tea, kuidas seda probleemi lahendada."
Seni, kuni riigikogu ja justiitsministeerium tulevikulahendusi disainivad, märkis Taavi Pern, et mõnda kuritegu, näiteks üha populaarsemaid telefonipettusi, saabki ainult sideandmete abil lahendada.
"Praegu selliste kriminaalasjade uurimiseks minu teada ei ole neid päringuid tehtud. Ei ole taotletud ka läbiotsimisi."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi