Seireuuringu tulemustest ilmneb, et Eestis võib olla praegu viirusekandja hinnanguliselt iga 110. täiskasvanu (0,91 protsenti). Nakatunud on enamasti keskealised ja noored täiskasvanud. Valdavalt kaasnevad haigestumisega ka tuntavad sümptomid.

Ajavahemikus 15.–27. septembrini testiti koroonaviiruse suhtes juhuvalimi alusel 2378 täisealist inimest, kellest said positiivse testitulemuse 19. Neist 15 olid viirusekandjad ja neli olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul selgus positiivse testitulemuse saanute profiilist, et vaktsineeritute nakatumistõenäosus on kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Teisisõnu võib vaktsineeritute seas olla viirusekandja iga 145. täisealine, kuid vaktsineerimata inimeste puhul on seda iga 50. täisealine.

Antikehade laialdane levimus on vähendanud haiglaravivajadust

Antikehade analüüs tehti 2302 täisealisele. Neist 2035-l olid koroonaviirusevastased antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et hinnanguliselt on antikehad olemas ligi 77 protsendil täisealistest.

Kalda sõnul on praegune olukord nakkusohtlike hulga poolest võrreldav veebruariga, kuid tänu antikehade laialdasemale levimusele on haiglaravi vajavate koroonahaigete hulk kaks korda väiksem.

"Kui veebruaris vajas samade nakatumisnäitajate juures haiglaravi enam kui 400 koroonahaiget, siis esmaspäeval oli neid 195. See kinnitab, et vaktsineerimine on väga tõhus just raskete haigusjuhtumite ärahoidmisel," selgitas Kalda.

Antikehade levimus on piirkonniti mõnevõrra erinev. Kalda sõnul on need näitajad kõige paremad Hiiumaa ja Saaremaa täisealiste seas: Hiiumaal on antikehad tekkinud üle 90 protsendil inimestest ja Saaremaal 86 protsendil.

Neile järgnevad Lääne-Virumaa 80 ja Tartu ligi 80 protsendiga.

"Lõuna-Eestis ja Pärnumaal on antikehade levimus tagasihoidlikum ning see peegeldub ka uute haigusjuhtumite arvus," märkis Kalda.

Nimelt jääb sealkandis elavate inimeste antikehade hulk 70 protsendi ringi või alla selle (Põlvamaal 67 protsenti).

Ida-Virumaa nakatumist hoiab madalal läbipõdemine

Ida-Virumaal on antikehade näit võrreldav Eesti keskmisega - 76 protsenti. Samas aga on see kõige väiksema vaktsineeritusega maakond. Ometi on nakatumist praegu Ida-Virumaal vähe.

Kalda tõdes, et antikehade suur levimus Ida-Virumaal tuleneb läbipõdemisest.

"See on pooleks vähemasti," ütles Kalda. "Pole ju vahet, kas saad immuunsuse läbipõdemise või vaksineerimise tagajärjel, aga vaktsineerimise tagajärjel on see kiirem ja ohutum. Kunagi ju ei tea, kui kergelt see läbipõdemine läheb."

Narva haigla koroonaosakond on patsientidest tühi.

"Seis on hea, meil ei ole ühtegi haiget. Vaikne periood, nii nagu ta kevadel, suve alguses lõppes, on siiamaani kestnud. Tõsi, meil on üksikuid haigeid olnud, need on valdavalt nooremapoolsed, kes ei ole väga tõsiselt haigestunud," selgitas Narva haigla juhatuse liige Ago Kõrgvee "Aktuaalsele kaamerale".

Delta tüvi vajab ühiskonnas laiemat antikehade levimust

Kalda tõdes, et agressiivse delta-tüve leviku peatamiseks 70-protsendilisest immuunsusest täiskasvanute seas ei piisa. Alfa- ehk Suurbritannia tüve leviku peatamiseks olnuks see sihtväärtus aga piisav.

"Võiks olla isegi 85-90 protsenti, aga oleme üsna pea sinna lähedale jõudmas, mõned maakonnad juba ka on. Kui õnnestuks täiskasvanutel saavutada vaktsiiniga 70-protsendiline hõlmatus, millele lisanduvad veel haigestunud, siis üsna pea see vajalik tase ongi saavutatud," ütles Kalda.

Ohutunne on vähenenud

Seireuuringus osalejatelt küsiti ka igapäevaste käitumisharjumuste kohta. Tulemustest selgus, et kuigi maskikandmine on võrreldes augustikuise seireetapiga muutunud laialdasemaks, on üldiselt üha vähem neid, kes püüaksid nakkuse vältimiseks midagi erilist ette võtta. Samal ajal on kokkupuuted võimalike nakatunutega sagenenud: kui augustis oli võimaliku nakatunuga lähikontaktis olnud iga 40. inimene, siis nüüd juba iga 20.

"Peamisi ettevaatusabinõusid tasuks siiski järgida, sest ka vaktsineeritud võivad haigestuda ja viirust potentsiaalselt edasi kanda. Tõsi küll, nende nakatumisrisk on vaktsineerimata inimestega võrreldes kolm korda väiksem ja tõenäoliselt põevad nad haigust kergemini," selgitas uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Kiik: piirangute kaotamine eeldab suuremat vaktsineeritust

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles seireuuringu kommentaariks, et see annab otsustajatele olulist infot, mille pealt piiranguid leevendama hakata.

""Kindlasti on oluline jätkata aktiivset vakstineerimist, iga inimene annab sellega oma panuse ühiskonna avamisse. Konkreetne uuring annab meile selge horisondi, et piirangute leevenemine on ka Eestis käeulatuses," ütles Kiik.

Soovitud sihttase või konkreetne kuupäev, millest alates võiks piirangud ühiskonnas maha võtta, vajab arutamist nii teadusnõukojas, terviseametis kui ka valitsuskabinetis ning seda uute andmete valguses kindlasti ka tehakse.

Siiski ei ole senine antikehade levimuse tase veel piisav, et piirangud kaotada, märkis Kiik.

"Kui Eesti elanikud kasutavad aktiivselt vaktsineerimise võimalust, siis me saame lähikuudel tõepoolest järk-järgult neid piiranguid leevendada. Praegu on veel natuke puudu sellest tasemest, kuhu me jõuda soovime," ütles Kiik.