Põhja-Läti inimesed on hädas kahe karuga, kes võisid tulla Eestist

{{1632986820000 | amCalendar}}
Foto: Andrejs Kalninš/Läti raadio

Sotsiaalmeedias levivad videod ja fotod kahest noorest karust, kes tegutsevad Põhja-Vidzemes, mis asub Eesti piiri lähedal. Karud sisenevad kartmatult inimeste aedadesse, söövad ploome ja ignoreerivad inimesi.

Anni maamajade ümbruses meeldib karudele väga. Andrejs Kalninš, kes tema aia ja naabri ploomipuude juures käinud karusid jäädvustas, kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et on seal elanud kaua, kuid midagi sellist nägi esimest korda. Kaks karupoega toimetasid keset päeva aedades rahulikult oma tund aega ringi ja hirmutamise peale ära läinud.

"Siis nad hakkasid minu poole tulema, umbes kümne meetri kaugusel minust jäid nad seisma. Uskusin, et nüüd nad lähevad ära, sest metsloomad tavaliselt inimest nähes või mingit heli kuuldes muudavad oma liikumissuunda ja lahkuvad. Kuid need karud ei teinud seda, vaid jätkasid tulemist minu suunas. Siis mõistsin, et kuna neid on kaks, pean varjuma aeda," kirjeldas Kalninš.

"Karud tulid aeda, ronisid puude otsa, sõid ploome," ütles Kalninš.

Kohalikud elanikud pöördusid jahimeeste poole, et nad kutsumata külalised minema peletaks. Karud siiski ei reageerinud püssilaskudele. Kohalikud elanikud proovisid edutult ka ise pottide ja pannidega karusid minema peletada, vahendas LSM.

Põhja-Vidzemes tegutsevad karud Autor/allikas: Andrejs Kalninš/Läti raadio

Fotod kinnitavad, et läheduses käib majapidamistes veel teinegi karude rühm - sedakorda ema koos kahe pojaga. Seega on mööda aedu liikumas kokku viis karu.

Karude rüüstatud kemmerg Autor/allikas: Lsm.lv

Lätis arvatakse, et tõenäoliselt on karud Lätti tulnud Eestist, kus neid elab rohkem kui Lätis.

"Tõenäoliselt on nad tulnud Eestist. Eestis neid kütitakse, Lätis me seda teha ei tohi. Nii et küllap nad tunnevad end siin turvalisemalt. Eestis on karusid rohkem ja seetõttu on neil vaja ka uusi elupaiku," ütles Valka omavalitsuse jahikorralduskomisjoni esimees Ingars Silinš ERR-ile.

Ka Läti looduskaitseamet (DAP) on karude kohalolust teadlik. "Nad on tõenäoliselt pärit Eestist. Võimalik, et emakarule on jahti peetud ja pojad kasvasid iseseisvalt üles. Võimalik, et nad pole õppinud inimeste suhtes ettevaatlikkust", teatas DAP-i juht Gita Strode. 

"Selline ebatüüpiline käitumine kujutab endast ohtu. Parim lahendus sellele karuprobleemile oleks koostöö Eestiga, kus karujaht on lubatud," lisas Strode. 

Lätis on aga olukord teine - karude arvukus väike, mesikäpad kaitse all ja nende küttimine keelatud.

"Tegemist on kaitsealuse liigiga ja karude küttimine pole lubatud. Aga turvalisuse huvides võime lubada erandi tegemist," ütles Strode. 

"Lubame nüüd heli- või valgussignaalidega karusid hirmutada. Loodame, et nad hakkavad siis end ebamugavamalt tundma," sõnas Strode.

Valgas oli karusid näha mõne aasta eest, kuid sel sügisel pole jahimeeste, veterinaararstide ja keskkonnakaitsjate kinnitusel Eesti pool piiri olevaid majapidamisi kimbutamas käidud.

"Sel aastal pole Valgamaal selliseid olukordi kindlasti olnud, kus meil oleks nähtud inimesi mittepelgavaid loomi. Nii et selliseid asju meil ei ole ja ma loodan ka, et ei tule. Ega nende isenditega muud mõistlikku ette võtta pole, kui nad tuleks ära küttida," ütles Valga jahimeeste ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg.

Karudele meeldib aina rohkem liikuda asulate läheduses. Kui karudel on pojad, võivad nad ohtlikud olla ja sel ajal tasub metsateel liikudes silmad lahti hoida.

Toimetaja: Karl Kivil, Ragnar Kond, Merili Nael

Allikas: ERR, LSM

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: