Eurostati teatel jõudis euroala aastane inflatsioonimäär augusti kolmelt protsendilt 3,4 protsendile.

Eestis kiirenes inflatsioon esmasel hinnangul augusti viielt protsendilt 6,4 protsendile, selgus Eurostati andmetest. Lätis kiirenes näitaja samal ajal 3,6 protsendilt 4,6 protsendile, Leedus viielt protsendilt 6,3 ja Soomes 1,8 protsendilt 2,1 protsendile.

Suurim aastane inflatsioon on kiirhinnangu kohaselt energiahindades, mille inflatsiooni määr tõusis juuli 15,4 protsendilt 17,4 protsendile. Tööstuskaupade hinnad energiat arvestamata tõusid 2,1 protsendi võrra, 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui kuu varem. 

Toidu, alkoholi ja tubaka hinnad kallinesid samuti 2,1 protsenti, 0,1 protsendipunkti rohkem kui augustis. Teenuste hinnad kerkisid 1,7 protsenti, 0,6 protsendipunkti võrra rohkem kui eelneval kuul.  

Euroala inflatsioon oli oluliselt kiirem kui Euroopa Keskpanga (ECB) kaheprotsendine eesmärk, suurendades survet EL-i valitsustele võtta meetmeid energiahindade ohjeldamiseks.

ECB president Christine Lagarde on rõhutanud, et kiire inflatsioon on ajutine nähtus, mis on seotud tarneahelaid ja energiaturgu häirinud koroonaviiruse pandeemiaga.

Energiahindadest on saanud Euroopas terav poliitiline küsimus ning riigid kaaluvad erakorralisi meetmeid hinnakasvu mõju vähendamiseks tarbijatele.

Brüssel on valmistamas ette rida lühiajalisi meetmeid nagu käibe- ja aktsiisimaksu vähendamine, lootuses säilitada pühendumust üleminekule taastuvenergiaallikatele.