Möödunud aastal Eestis hinnad langesid, kuid selle aasta algusest hakkasid hinnad taas tõusma ning inflatsioon on kuust-kuusse hoogu juurde saanud. Inflatsioonile annavad praegu hoogu energiahinnad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti lööb oma hinnatõusuga Euroopas praegu kõiki teisi. Väikeriik on hinnatrendide poolest väga kirglik - kui läheb hästi ja hinnad langevad, on meil langus eriti sügav, aga praegu oleme hinnatõusulaines.

Üks põhjustest on Eesti majanduses levinud lühiajaliste lepingute traditsioon, mujal sõlmitakse kokkuleppeid pikemaks ajaks ja nii on hinnad püsivamad kui meil. Aga hinnatõusu turgutab ka pensionireformi raha, üldine hirm, et kõik läheb kallimaks ning nn rahatrükk.

"Hindade muutumised Eestis on reeglina palju kiiremad kui euroalas. Kui naftahind maailmaturul tõuseb, siis see kajastub palju kiiremini meie hindades. Samuti, kui toiduhinnad tõusevad, need kajastuvad kiiremini. Nad lõpuks jõuavad kiiremini ka teistes Euroopa riikides tarbijahindadeni, aga lihtsalt see aeg on suurem," rääkis Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Keskpank viitab maailmamajanduse ajaloole, mis vihjab, et hinnatõusud jäävad enamasti lühiajaliseks.

LHV panga portfellihaldur Kaius Kiivramees aga leiab, et inflatsioonisurve pole ajutine. Varem läks keskpankade trükitud raha finantsvaradesse, koroonakriisi ajal aga reaalmajandusse.

"Viimase kümne aastaga tegelikult majandused olid harjunud vireleva nõudlusega. Nüüd, kui lükati selline suur kogus raha majandusse, siis tegelikult näeme positiivset nõudlust ja šokki, mis tekitab kaupades defitsiiti, justkui rohkem raha ajab taga kaupu, mida on vähem kätte saada," rääkis Kiivramees.

Plaanitud rohepööre on väga energia- ja materjalimahukas, mistõttu nimetatakse seda ka roheliseks inflatsiooniks ehk greenflation'iks.

"Me liigume justkui vähem saastavate energiaallikate poole, aga see surve on kuidagi nii intensiivne olnud, et justkui soovitakse vana energiat kinni panna, kui uus on asemele tulnud. Ja sellest tulenevalt, kui sa vana enne kinni paned, kui uus olemas on, siis tekitad hinnašoki sinna," selgitas Kiivramees.

Nüüd on valitsuste ja keskpankade laual küsimus, kas saab midagi ette võtta. Eestis pole suurt muud teha, kui üritada leevendada nende kannatusi, keda hinnatõus räsib kõige rohkem.

"Ma arvan, et lühiajaliselt ongi see keeruline. Eks loomulikult Euroopa Keskpank kaalub, millist rahapoliitikat kasutada, kui euroalal selgelt inflatsioon kiireneb. Eestis peab lihtsalt vaatama, et meie enda poliitika, näiteks eelarvepoliitika ei oleks liiga nõudlust suurendav, mis suurendab hinnatõusu survet," ütles Randveer.