"Meie prognoos on, et hinnatõus jääb järgmisel aastal kolme ja nelja protsendi vahele," ütles keskpanga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer neljapäeval ERR-ile.

Statistikaameti neljapäeval avaldatud andmete kohaselt muutus septembri tarbijahinnaindeks võrreldes augustiga 1,2 protsenti ning eelmise aasta septembriga võrreldes 6,6 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 6,6 protsenti 2008. aasta detsembris, mil see oli 7 protsenti.

Eestis on alates juunist olnud euroala kõige kiirem inflatsioon. Kui augustis oli euroala keskmine hinnatõus 3 protsenti, siis Eestis oli see 5 protsenti ning suuruselt teine inflatsioon oli Belgias (4,7 protsenti), ülejäänud riikidel alla nelja protsendi.

Randveer selgitas, et Eestis mõjutab hindade tõusu euroala keskmisest rohkem kütuse ja energia – bensiini, diisli ja elektri – hind, kuna nende osakaal on Eesti elanike tarbimises suurem kui euroalal tervikuna. Praegu on aga just energiahinnad eriti kiiresti tõusnud.

"Nii et see on iseenesest loomulik, et kui hinnad maailmaturul kasvavad, siis ka meie hinnatõus on suurem," ütles Eesti Panga osakonnajuhataja.

Teine Eesti omapära on see, et võrreldes paljude teiste euroala riikidega kanduvad muutused maailmaturu hindades meie hindadesse kiiremini edasi, lisas Randveer.

"Näiteks kui praegu on hinnad Eestis kiiremini kasvanud, kuna maailmaturu hinnad on kasvanud, siis eelmisel aastal oli vastupidine olukord: kui euroalal oli väga väike hinnatõus, siis Eestis tegelikult hinnad veidi alanesid. Selle põhjus oli, et sel ajal kütuse hinnad maailmaturul vähenesid, samuti toidu hinnad pigem alanesid ja see kandus meile kiiremini üle kui euroalas tervikuna," rääkis Randveer.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas septembri tarbijahinnaindeksit möödunud aasta septembriga võrreldes enim just kodudesse jõudnud elektri 74,5-protsendiline hinnatõus, mis andis kogumuutusest kolmandiku. "Eluasemeteenustest olid suurema mõjuga veel torugaasi 30,1-protsendiline ja üüri 10-protsendiline kallinemine. Suurem mõju indeksi muutusele oli endiselt mootorikütuse hinnatõusul – bensiin oli 19 protsenti ja diislikütus 28,5 protsenti kallim," ütles Trasanov.