Ministeerium lubab uue riigiametiga leevendust avaliku sektori IT probleemidele

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Autor/allikas: ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium moodustab riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse, mis koondab ühe mütsi alla avaliku sektori asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused. Eesmärgiks on kulude kokkuhoid ja teenuste kvaliteedi tõus.

Eelmisel aastal rahandusministeeriumi tellimusel valminud aruanne juhtis tähelepanu mitmetele probleemidele avaliku sektori digiteenuste baaslahendustes nagu näiteks arvuti töökoha teenustes ja serveri baastaristu teenustes.

Arvutitöökoha baasteenuse alla kuuluvad näiteks kohtvõrguteenus ja arvutitöökoha tarkvara haldus. Serveri baastaristu teenus tähendab aga näiteks majutusteenust, pilveteenust ja andmesideteenust. Need on sellised teenused, millega tavakasutaja küll otseselt kokku ei puutu, kuid mis on hädavajalikud selleks, et asutuste IT-lahendused edukalt toimiksid.

Aruandes toodi näiteks välja, et riigil ei ole piisavalt rahalisi võimalusi, et nende alusteenuste rahastamine tänase mudeli järgi tagada. Riik ei tea, palju alusteenused kokku maksavad ning kuidas keskselt nendega seotud investeeringuid planeerida. Ühtlasi ei võimalda tänased lahendused asutuste vahel sujuvat koostööd.

Riik on avalikku IT-sektorit aastaid alarahastanud. Ministeeriumid ja nende asutused on küll taotlenud riigieelarvetest alusteenuste ülalpidamiseks ja arendamiseks küll lisaraha, kuid tavaliselt jäetakse need taotlused rahuldamata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri Siim Sikkuti sõnul vajab valdkond juurde enam kui 60 miljonit eurot aastas.

Tekkinud on nii-nimetatud tehnoloogiline võlg. Seda leevendab küll järgmisel aastal riigieelarvest eraldatav lisa 30 miljonit eurot, kuid mitte täielikult.

"Lükkame mõningaid uuendusi edasi. Serverivahetusi teeme näiteks hiljem, kui peaks, aga võtame nii-öelda riski. Versioonivahetusi teeme mõnevõrra hiljem. Intsidendid on sagenenud justnimelt selle võrra, et tegelikult on infoturbetööd tegemata mõnes asutuses, kus pole jõudu olnud. Või on jäänud süsteemidesse mingid augud sisse, sest jällegi sinna on liiga vähe ressurssi pandud," ütles Siim Sikkut.

Moodustatav riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus peaks probleeme samuti leevendama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubab uue ametiga saavutada kulude kokkuhoiu, tõsta teenuste kvaliteeti, parandada efektiivsust ja pakkuda spetsialistidele senisest motiveerivamat töökeskkonda.

"Ühiselt tehes suudame ka vähemaga hakkama saada," ütles Sikkut.

Endise väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu sõnul on keskuse loomise näol tegemist mõistliku ideega ning see lahendab nii mõnedki mured, mis meie avalikku IT-d on vaevanud.

"Mingis mõttes võib-olla selle poolega tegelemine on peaaegu et hügieenifaktor. Kui baasteenuste haldamist teha paremini, siis see pakub võimaluse hakata mõistlikult tegelema kogu ülejäänud tehnoloogilise võlaga. Baasteenuste konsolideerimine on ikkagi mõistlik. Erinevad teenused jäävad asutuste enda juurde - kogu see teenuste arendus, teenuste elutsükkel, mis ei puuduta baastaristut - see ikkagi läheb või jääb kliendile lähemale. Kõik need mured, mis on kõigil ühised, nende eest hoolitseb siis keskselt üks asutus," sõnas Karu.

Karu hinnang on, et üldkulud keskuse loomisest väiksemaks ei muutuks. Küll aga väheneks raha kulutamine ebamõistlike tegevuste peale. Järelejäänud raha saaks kasutada aga teenuste paremaks muutmiseks.

Karu ütles, et piiratud ressursi tingimustes on Eesti digiriigi tegijad teinud tegelikult head tööd.

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus alustab plaani järgi tööd 1. detsembrist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: