2027. aasta lõpuks võib valmida Rail Balticu muldkeha

Rail Baltic kunstniku nägemuses
Rail Baltic kunstniku nägemuses Autor/allikas: Pressimaterjalid

Eesti hakkab Rail Balticu rajamise uut ajakava läbi rääkima Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoniga. 2027. aastaks võib valmida muldvall Iklani või ilma liiklusjuhtimissüsteemita raudteetrass Pärnuni.

Rail Baltic Estonia kodulehel seisab praegugi optimistlik ajakava. "Raudtee ehitusega saadakse valmis 2025. aastal ning aasta hiljem avatakse raudtee liikluseks."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitas, et ametlikes dokumentides ehk Balti riikide vahelises lepingus ja Euroopa Komisjoni otsuses polegi ajakava veel muudetud.

"2026. aasta Eesti mõistes Rail Balticu valmisehitamiseks realistlik ei ole," kordas Kaunissaare tõsiasja, mille läinud nädalal ütles esmakordselt välja RB Estonia juht Tõnu Grünberg.

Nüüd läheb tarvis uut ajakava, ja mitte ainult Eestil, vaid kõigil Balti riikidel ja ka Euroopa Komisjonil. Kaunissaare sõnul saadakse kokku oktoobri lõpus.

"Seal on võimalik jõuda mingisuguste kokkulepeteni ka selles osas, et millises tempos, millise graafikuga, milliste lõikudega me edasi liigume," rääkis Kaunissaare.

Aga kui palju me siis ajast maas oleme? Kristjan Kaunissaare selgitas, et koroona tõttu venisid tööd maksimaalselt aasta.

"Hispaania geotehnikud, kelle masinad Eestis seisid, nad ei saanud neid masinaid kasutada, kuna nad ise olid läinud Hispaaniasse puhkusele ja reaalselt tagasi tulla siia ei saanud," rääkis Kaunissaare.

Lisaks ei saanud Harju- ja Raplamaale palgatud projekteerimisfirma IDOM oma tööhoogu piisavalt kiiresti üles, selgitas Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets.

"Kogu see maht on nii suur, et selle projektorganisatsiooni kokkupanemine eeldab ikkagi suurel määral kohaliku jõudluse kaasamist. Ja kui sa töötad kuskilt kaugelt selle kohaliku tasandiga, siis üksjagu auru läheb sellesse, et kogu see koordineerimine ja üksteise mõistmine toimiks," rääkis Salomets. "Pikkades koridorides kulub tavapäraselt ka rohkem aega."

Peale selle venitab projekti ka Lõuna-Pärnumaa trassi ümberplaneerimine.

Salomets: tehniliselt jõuaks valmis 2028. aastal, aga...

"Kui ma võtan hästi hüpoteetiliselt, et raha ei ole probleem ja kõik muud eeldused peavad, see tähendab, et projektid laekuvad õigeaegselt ja see Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneering saab kehtestatud nii, nagu praegu eeldused on võetud, siis 2028. keskpaik on füüsiliselt tehtav," rääkis Salomets.

Samas tuleb arvestada, et 2028. aasta on juba Euroopa Liidu järgmises eelarveperioodis. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles läinud nädalal, et Rail Balticu Eesti osa eelarvest on puudu veel umbes 400 miljonit eurot.

Muidugi on võimalik seda raha riigieelarvest otsida või laenu võtta, aga kui me tahame seda Euroopa Liidult, tuleb vaadata just järgmise eelarveperioodi poole. Niimoodi lükkub raudtee valmimine veel kaugemale.

"Sellepärast ka see kümnendi lõpp on reaalne ajakava, mida me täna suudame usutavalt kinnitada," ütles Salomets.

Aga Euroopa Komisjoni, lõunanaabrite ja Eesti maksumaksja jaoks tuleb paika panna ka see, mida jõutakse ära teha praeguse eelarveperioodi jooksul ehk 2027. aasta lõpuks.

"Me oleme siin arutanud Eestis seda, et kas ehitada valmis näiteks raudtee mulle Tallinnast kuni Iklani. Ja siis järgnevast perioodist või mingitest täiendavatest vahenditest siis ehitada valmis ka raudtee sellele muldele," rääkis Kristjan Kaunissaare. "See mulle tähendaks sisuliselt alusehitust koos kõigi sildade-ökoduktide ja kõige muuga. Ehk sisuliselt kõige mahukamat osa projektist."

Arutatud on ka võimalust vedada esmalt rööpad Tallinnast Pärnuni ja siis edasi vaadata. "Aga sel juhul on ta ilma liiklusjuhtimissüsteemita ning eeldatavasti ka elektrifitseerimata," lisas Kaunissaare.

Ehk kui kellelgi käärid käes sügelevad, võiks ta optimistliku ajakava järgi Tallinna-Pärnu vahelise liikluse 2027. aasta lõpus avada.

Anvar Salomets selgitas, et sellisel raudteel võiks sõita üks diiselrong korraga. Selleks, et järgmine rong peale lasta, peaks tee puhas olema. Kristjan Kaunissaare ütles, et proovisõite võiks niisugusel raudteel teha.

"Aga kas meile oleks mõistlik see, et me Tallinna ja Pärnu vahel paneme liikluse varem käima olukorras, kus raudteeliikluse opereerimine oleks väga piiratud, et kas see nüüd mingisuguse hea signaali annab, ei oska öelda. Minu meelest ta võib sellisel kujul isegi farsiks kujuneda," tõdes Kaunissaare.

Leedul on puudu 600 miljonit

Peale selle soovib Euroopa Komisjon, et tööd käiksid korraga kogu raudteetrassil. Või vähemalt tuleb komisjonile anda kindlus, et kolme riigi ühissoov on raudtee lõpuni valmis ehitada.

Kuidas tööde järjekord muutub, kas esmalt pannakse põhirõhk muldkehale või sellele, et rööpad kuni Pärnuni maha saada, seda kõike hakatakse nüüd koos Euroopa Komisjoni ja teiste Baltimaadega arutama.

Ehkki nii Läti kui Leedu on avalikult teatanud, et nemad püsivad töödega graafikus, on leedukad juba möönnud, et neilgi pole projekti jaoks piisavalt raha. Tarvis oleks veel 600 miljonit eurot. Anvar Salomets ei usu, et teised Baltimaad meist oluliselt eespool on. Projekteerimist koordineerib teatavasti ühisfirma RB Rail.

"Projekteerimine on sisuliselt samas etapis kõigis kolmes Balti riigis. Nii et ma ei näe mingisugust revolutsiooni, et keegi suudab ajakava palju lühemaks hammustada," ütles Salomets.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: