Ülemiste ühisterminali detailplaneering on praegu koostamisel, kavas on see vastu võtta veel selle aastanumbri sees ning kehtestamine peaks toimuma järgmise aasta hiliskevadel, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul.

Projekti mahajäämus graafikust, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka riigikontroll, pole mõjutanud ühisterminali ehitamise plaane ning ehitustöödega on plaanis alustada järgmise aasta suvel, ütles Pruul. Esimesed tööd on seotud terminali põhjaväljaku, maa-aluste kommunikatsioonide, trammitee ning 1520 mm raudtee ümberehitamisega.

Praeguste plaanide järgi valmib ühisterminal hiljemalt 2026. aastal.

Bussijaama saatus pole veel selge

Ühisterminali detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et alale on kavas ehitada bussijaam, kus hakkaksid käima ka kaug- ja rahvusvaheliste liinide bussid. Tallinna bussijaama tegevjuht Airika Aruksaar ütles juunis ERR-ile, et nemad ei näe, et bussijaam peaks kolima Ülemistele ning lisaks on bussijaama omanikud plaanimas suurt uuendustööd.

Pruuli sõnul on detailplaneeringuga nähtud ette kaugliinide bussijaama rajamise võimalus rongiterminali kõrvale.

"Praeguste plaanide järgi ei ehitata bussijaama täismahus esimeses etapis välja vaid terminali juurde rajatakse kaugliinide, kohalike liinide  ja linnatranspordi liinide bussidele kuus peatuskohta ning eraldi busside parkimisala," lausus ta.

Ühisterminali planeeringulahenduse aluseks on 2019. aastal korraldatud Ülemiste reisiterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö "Light Stream", mille autorid on Zaha Hadid Architects ja Esplan.

Terminalihoone hakkab paiknema mõlemal pool olemasolevat raudteed ning kulgeb kõrgemate korruste osas üle raudteeharude. Terminalihoone põhja- ja lõunapoolne osa on plaanis ühendada lisaks raudteealuse tunneli kaudu.

"Terminali oluliseks osaks on Peterburi teest kuni planeeringuala lõunaservani ulatuv sidus ja esinduslik avalik linnaruum, mis tagab reisiterminalile otstarbekad ja esinduslikud juurdepääsud, vaadeldavuse ja leitavuse, loob vajalikud hajumis- ja kogunemisalad ning seob kogu piirkonna ühtseks linnaruumiliseks ja logistiliseks tervikuks," märgitakse detailplaneeringu seletuskirjas.

Raudtee alla ja mõlemale poole raudteed on planeeritud terminalihoonega seotud avalik ruum, sealhulgas jalakäijate väljakud. Põhja- ja lõunapoolne väljak on planeeritud omavahel siduda raudtee alt umbes 80 meetri pikkuse kergliiklustunneli kaudu, mis moodustab osa Euroopa väljakust.

Kergliiklusala on arenguplaanides kavas jätkata Euroopa väljaku nime all kuni lennujaamani. Põhja poolt on kergliiklustee ette nähtud ühendada Peterburi tee ja Majaka tänava kergliiklusteedega. Lisaks on kavandatud kergliiklustunnel planeeringu maa-ala lääneserva, et muuta mugavamaks liikumine T1 kaubanduskeskuse ja Ülemiste keskuse vahel. Üks raudteealune kergliiklustunnel on kavandatud veel planeeritud ala idaserva ühendamaks terminali lõuna poolt Ülemiste City tänavavõrguga.

Peterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht, millega muutub trammitee lühemaks. Piki trammiteed, läbi Keevise tunneli peavad saama sõita ka bussid.

Alale on planeeritud ka üheksakorruseline ärihoone. Plaanis on rajada ka kaks uut tänavat.

Ehituse esimeses etapis krunte ei hoonestata – siis rajatakse auto- ja bussiparklad, busside peatumiskohad, varikatused. Kruntide hoonestamine toimub eeldatavalt pärast Ülemiste kaubajaama kolimist, tõenäoliselt kolib kaubajaam Tapale alates 2024. aastast, märgiti seletuskirjas.