Tartu Veevärk hakkab vett pehmemaks filtreerima

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartlastel on mureks kodumasinaid kahjustav kare vesi ning karedus varieerub Tartus palju – linna põhjapoolsemas otsas võib see olla kaks korda suurem kui mujal. Tartu Veevärk hakkab vett filtreerima, et karedus oleks üle Tartu ühtlane.

Vee karedus mõõtühik 1 mg-ekv/l tähendab, et ühes liitris vees on näiteks 20 mg kaltsiumi või 12 mg magneesiumi. Päriselt määrab vee kareduse alati nende kahe segu. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp selgitas, et Tartu vesi pärineb peamiselt kolmest veehaardest. Sepa ja Anne veehaarded annavad kokku 60 protsenti veest, sealne karedus on 4 mg-ekv/l. 40 protsenti veest tuleb Meltsiveski veehaardest.

"Meltsiveski, mis on algusest peale olnud Tartu veevarustuse allikas, selle enda omadus on 8 mg-ekv/l. Seal on vesi rahvakeeli karedam. Oleme aastaid juba ette valmistanud seda, et saame seal, nagu ootus on, karedust vähendada," rääkis Kapp.

Tartu Veevärk käivitab aasta lõpust oma uue joogiveepuhasti põhja Tartus, mis saavutab hea töörütmi suveks ja hakkab asendama vähemalt 20 protsenti Meltsiveski joogivett. 20 protsenti tartlastest saab veel endale 4 mg-ekv/l joogivee, lisas Kapp.

See lubab ka Meltsiveskis välja ehitada filtreerimissüsteemi, et karedus viie aasta pärast viia samale tasemel kui mujal Tartus.

Tallinna Tehnikaülikooli professor, keemik Sergei Preis selgitas, et katlakivi teke näiteks veekeetjas võib tähendada, et vesi ei lähe mingist hetkest enam keema või kütteelement põleb läbi.

"Teine mure on seebi kulu. Tavaline seep reageerib veelahuses kaltsiumi või magneesiumiga ja moodustab lahustamatu kaltsium- või magneesiumseebi, mis vees ei lahustu, aga sadeneb näiteks villaste kangaste peal, jättes täpid. Varem või hiljem inimene seda asja enam kanda ei taha," tõi Preis välja.

Preis lisas, et seadmete korras hoidmiseks piisab aastas korra kütteelementide puhastamisest. Seevastu on inimesele kare joogivesi oluline, et tagada südame ja veresoonte tervis. See on põhjus, miks vaatamata katlakivi tekkele peab vesi kare olema. Toomas Kapp ütles, et filtreerimine on ka energiakulukas.

"Kui me lähme Meltsiveskis tegema, siis me peame kasutama tehnoloogiat, mis on pöördosmoos. See on suhteliselt energiamahukas ja komplitseeritud. Pool veest peab käima läbi filtri, mis eraldab veest praktiliselt kõik ained. See siis segatakse teise veega kokku."

Energiakulu leevenduseks tahab Tartu Veevärk kasutada päikesepaneele, kuid tõenäoliselt tõuseb pehmema vee eest hind siiski 10 senti kuupmeetri kohta.

Allikas: Joakim Klementi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: