Pealinna koolijuhid ootavad lahendust lähikontaktsete testimiskaoses

Reaalkool.
Reaalkool. Autor/allikas: Reaalkool

Pealinna haridusasutuste juhid leiavad, et koolidele on pandud testimiskohustuse ja lähikontaktsete väljaselgitamisega liiga suur koormus. Muret teeb ka üha kasvav nakatunute hulk, mis on kohati saatnud koju suurema hulga õpilasi kui koolipinkidesse jäänud on.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev arutab kolmapäeva pärastlõunal pealinna koolijuhtidega koroonaga seotud muresid. ERR vestles mitmete koolidirektoritega juba kohtumise eel, et välja selgitada, mis on nende peamised murekohad, mis nad tõstatada soovivad ajaks, mil kooliaasta on kestnud napilt üle kuu.

Üha kasvav nakatunute hulk teeb muret ka koolijuhtidele. Haigusest pole puutumata jäänud ükski haridusasutus.

"Viirus levib väga kiiresti. Kui keegi on nakatunud, on viiruse edasiandmise kiirus võrreldes gripiga kordades ägedam," tõdeb Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof.

Kuigi kooli töötajatest on vaktsineeritud 85-90 protsenti, õpilaste vaktsineerituse andmeid direktoril pole, seda teab kooliõde.

Nakatumine on kõrge nii õpetajate kui ka õpilaste seas, teiste seas on nakatunud ka vaktsineeritud õpetajaid. Neile lisanduvad lähikontaktsed, kes peavad kodus istuma. Direktori sõnul on haigusega seoses kodused kindlasti üle kümne protsendi kooliperest, aga distantsõppele minna pole lubatud.

Seetõttu soovib Pikhof koolidele suuremat autonoomiat kaugõppe üle otsustamiseks. Tema peab seda praegusest olukorrast mõistlikumaks.

"Haridusministeerium on otsustanud, et koolid peavad jääma avatuks ja distantsõpet tuleks kasutada alles viimase õlekõrrena, aga kohapeal ei saa tunnetada, et see päris õige oleks. Kui me seda alles viimasel hetkel teeme, võib juba pool kooli olla nakatunud," põhjendab Pikhof.

Pikhof tõdeb, et koolis on olukord juba keeruline, nakatumisi on palju.

Hirm hoiab kodus

"Praegu on olukord, kus ühes klassis on koolipingis vähem õpilasi kui kodudes. Kõik on kodus kas haiguse hirmus või nakatunud ja põevad seda. Otstarbekam oleks korraldada selles klassis distantsõpet," leiab Pikhof, tõdedes, et kui kodus on 20 last ja kohal käib kaheksa, on kummaline distantsõpet mitte pakkuda.

"Viirus levib väga kiiresti, me ei tea, mis järgmisel nädalal tuleb," lisab ta.

Pirita Majandusgümnaasiumis käib üksjagu lapsi, kes praegu on kodus pere suurest hirmust viiruse ees.

"Julgen kindlalt väita, et on väga palju peresid, kes on viiruse hirmust jätnud oma lapsed lihtsalt koju. Näiteks neil on kodus vanavanemad, kelle pärast nad pelgavad või siis sellised tööd, mingid projektid, mis tuleb ära teha. Siis nad võtavadki lapse koolist ära, õpetavad ise. Tänapäeval lapsevanem ainult otsustabki selle üle, tal on õigus seda teha," ütleb Pikhof. "Nad on kodus vanema tõendi alusel, nagu on haiged, aga koolil pole õigust uurida, millised need põhjused on, terviseandmed on delikaatsed andmed."

Hübriidõpet ehk õppeviisi, kus muist lapsi istub õpetajaga klassiruumis ja kodusolijatele tehakse klassist videoülekannet, Pikhof ei poolda, nimetades seda kõige keerulisemaks õppekorralduseks.

"Hübriidõpet ei võimalda rakendada isikuandmete kaitse seadus, kui me just ei taha suuri trahve maksta, sest siin on küsimus delikaatsetes isikuandmetes," ütleb Pikhof.

Pikhof kirjeldab, et videoülekande tegemiseks klassist peab võtma kirjaliku loa kõigilt vanematelt, ent seda kätte saada on pea võimatu.

"Lapsevanemad on väga erinevad – mõne jaoks on viirus hetkega surmav, teise jaoks pole seda olemaski. Seda saab tunnetada vaid siis, kui ise peredega kokku puutuda," ütleb ta.

Kui aga kirjalikud nõusolekud käes, peab neid säilitama kirjalikult mitmekümneid aastaid. Kool pole valmis sellist vaeva ette võtma.

Ka Tallinna Reaalkool videotunde ei tee.

"Videotunde me pigem ei tee. See on õpetajale suur lisakoormus ja -kohustus. Kes õpetajatest ise tahab, lülitab video sisse ja võtab kodusolijad kaasa, aga sel juhul see on õpetaja vaba tahe ja soov. Üldiselt kodusolijad lihtsalt võtavad e-koolist info, teevad õppetükke kodus," kirjeldab Reaalkooli direktor Ene Saar.

Lähikontaktsete kaardistamine kui detektiivitöö

Kõige suuremas hädas on koolid aga kohustuse pärast kaardistada haigetega kokkupuutunuid ehk lähikontaktseid. Seda nimetavad nad ühelt poolt detektiivitööks, teisalt aga karikatuurseks andmete kaitsmise mängimiseks. Just delikaatsete isikuandmete kaitse, mis on seatud kõrgemaks kõigest muust, on asjaolu, miks koolid leiavad, et neile on antud lahendada tehe, millele lahendust pole.

Praegune kord nakatumise korral on selline: terviseamet saadab koolidirektorile teate, et mingis klassis on nakatunu. Selle õpilase nime teates kirjas ei ole. Kool peab hakkama kaardistama selle lapse lähikontaktseid, kelle nime ta ei tea. Kool saab seda teada üksnes juhul, kui lapsevanem on selle info koolile vabatahtlikult edastanud. Klassijuhataja täidab siis Exceli tabeli nakatunu lähikontaktsete ja nende vanemate andmetega. Klassijuhataja ka ei tea, kes on klassist vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, samuti mitte seda, kelle vanem on nõus lapse testimisega ja kelle vanem mitte. Klassijuhataja edastab seetõttu tabeli kooliõele, kes võtab sealt välja need lapsed, keda ei pea testima, sest nad on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. Lõpuks saadab kooliõde tabeli krüpteeritult terviseametile ja võib hakata tegema oma põhitööd ehk potentsiaalselt nakkusohtlikke lähikontaktseid testima. Kõik see võtab aega. Niisiis, kooliõde ei tohi jagada kooliga õpilaste terviseandmeid ja kool saab edasi tegutseda üksnes siis, kui vanemad ise on olnud nõus neid andmeid jagama.  

Saar toob näiteks, et kui klassis on kolm koroonajuhtumit, võib nendega terviseametis tegelda kolm erinevat inspektorit, mis tekitab tugevat infomüra.

"Ütleme, et ühes klassis on nakatunud viis last. Mõne vanemad võib-olla on kooli sellest teavitanud, teised ei ole. Siis tuleb teade terviseametilt - keegi on nakatunud, aga nime ei ütle. Segadus sellest, et nimesid kuskil öelda ei tohi, on ülisuur. On ka näiteid selle kohta, et vanemal on kolm last ja ta saab terviseametilt kirja, et laps on kellegagi kokku puutunud. Aga millise lapse kohta see käib? Seda ta ei tea," kirjeldab Saar. Igasugune andmekaitse peab olema nii mõistlik, et see toetab meie igapäevast tööd."

Ta lisab, et kooliõdede ettevalmistus terviseameti poolt peale pandud lisatööks jäi pea olematuks.

"Kui on tubli kooliõde, saab ta hakkama, aga minu teada on päris mitu kooliõde avalduse lauale pannud, nad on selle koormuse pärast lahkumas, mitu ka ise juba haiguslehel," lisab Saar. "Süsteem on võrreldes kevadega läinud keerulisemaks, vastutusvaldkonnad on muutunud, see on tinginud kooliperedele keerulise olukorra."

Kooliõdede peal on ka lapsevanematelt testimisloa küsimine, ent seda kätte saada on väga keeruline. See muutub aga ajakriitiliseks hetkest, mil mõnes klassis nakatunu on.

Lähikontaktsete kaardistamisest loobumist, nagu on soovitanud sotsiaalministeeriumile terviseamet, Ene Saar aga ei poolda.

"Mitteteadmine kindlasti ei vii edasi. Inimesed vajavad teavet, et oskaksid ka vastavalt käituda. Kui teavet ei ole, käitub inimene ettearvamatult. Kui jõuame olukorda, kus terviseamet ei saanud oma ülesannetega hakkama ja laotas need koolidele, et las koolijuhid saavad kõigega hakkama, see ei ole mõistlik," ütleb Saar.

Ka Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof ütleb, et lähikontaktsete kaardistamine on detektiivitöö.

"Terviseamet helistab mulle, küsib, kas ma tean, kes on haige, aga kui lapsevanem mulle ei ütle, kust ma siis tean? Ka vaktsineerimisandmed on delikaatsed isikuandmed. Koolil pole õigust omada ülevaadet, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole," ütleb Pikhof. "Praegune süsteem ei toimi. On ka rahulolematust, et kui lähikontaktsete nimekirja on arvatud õpilane, kes tahab perega reisile minna, siis nad ei saa aru, miks laps ei saa lennukile, sest on lähikontaktseks loetud. Probleeme, milles kool "süüdi" on, on aina rohkem ja rohkem."

21. kooli direktor Meelis Kond kirjeldab samuti olukorra absurdsust: "Eile terviseamet saadab mulle kirja, et 6.C-s on keegi haigestunud, aga nime ei ole. No mida seal varjata! Me teeme viie minutiga selle selgeks, kes see on, aga sinna juurde käib selline pimesikumäng. Kooli asjassepuutuvatel inimestel niikuinii tekib see juurdepääs, see on pigem selline karikatuurne andmekaitse mängimine. "Klassijuhataja juba teab, küsige tema käest," soovitab mulle terviseamet. Selle info põhjal tuleb ju kaardistada nakatunu lähikontaktsed, nii et see õpilane ei saa ju jääda x-ks - tleb vaadata, kes need teised olid, kellega ta koos oli."

Seetõttu pooldab Kond lähikontaktsete kaardistamise lõpetamist.

"Ma arvan küll, et lähikontaktsete kaardistamine ja testimise lõpetamine on mõistlik. Kohe pärast kontakti koroonapositiivsega ei näita test mitte midagi. Tahaks kohe teada, kas keegi kuskilt on leidnud ka testimisel mõne koroonapositiivse kohe pärast kokkupuudet haigega. Meil pole küll ühtki, kuigi klasside kaupa on seda testimist tehtud," ütleb Kond.

Kolmas vaktsiinidoos õpetajatele

Ene Saar ootab eeskätt arusaama, mis on ministeeriumi ja linna plaan - kuidas minna kujunenud olukorras talvele vastu. Saar leiab, et riik peaks juba üle poole aasta tagasi AstraZeneca kaitsesüstid saanud õpetajatele kui eesliinitöötajatele samuti kolmandaid tõhustusdoose võimaldama, mitte piirama seda vanusega. Samuti sooviks ta, et ka alla 12-aastastele võimaldataks Eestis Pfizeri vaktsiini teha, sest praegu on nakkus levinud eeskätt algklassides, kus õpilasi ka ei testita.

Sama meelt on ka 21. kooli direktor Meelis Kond.

"See asi võiks olla nii, et kolmanda doosi vaktsiini saavad need, kes seda soovivad. Muidu hakkab jälle seesama triangel pihta, et prioritiseerime hirmsasti neid järjekordi, kellele eelisjärjekorras süsti teha ja pärast otsime taga, kes võiks vaktsineerima tulla," ütleb Kond.

Ta pelgab, et käitudes nii, nagu teise laine künnisel, on koolid peagi distantsõppel tagasi, sest suund on punase stsenaariumi suunas.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: